Üha enam liiklusõnnetusi juhtub sõidurajalt välja kaldudes

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohasel on viimase nelja aasta jooksul vastassuunda kaldumise tõttu põhjustatud liiklusõnnetuste arv kasvanud 40 protsenti ja kokkupõrked reastumisel 27 protsenti. Liiklusmärkide, teepiirete ja ehitiste kahjustamine on suurenenud kolmandiku võrra.

LKF-i juhi Mart Jesse hinnangul on nende liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks liiga suur sõidukiirus ja autojuhtide kõrvalised tegevused sõidu ajal, eriti nutiseadme kasutamine.

"Võrreldes varasemate aastatega on tänavu esimesel poolaastal hakanud rohkem toimuma kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga, kus vähemalt üks autodest ei mahu enda suunavööndisse ning põhjustab kokkupõrke ilma suunatuld näitamata. Kui liiklusõnnetus juhtub reastumisel, kõrvalrajale või vastassuunda kaldumisel, siis selle põhjuseks võib olla autojuhi tähelepanu hajumine kõrvaliste tegevuste tõttu," ütles Jesse.

"Septembris, mil lapsed hakkavad jälle koolis käima ja liiguvad tänavatel enam, peaksid autojuhid olema eriti tähelepanelik. Kui laps ja autojuht mõlemad jälgivad liikluse asemel nutitelefoni, siis on õnnetuste oht suur," rõhutas Jesse.

Politsei- ja Piirivalveameti statistika kohaselt sai eelmisel aastal liikluses vigastada 266 last ja kaks last hukkus.

"Hiljuti oli meil kurb näide, kus lapsevanem pööras roolis olles kogu tähelepanu lapsele ning auto sõitis teelt välja. Kannatada said nii juht kui laps," ütles ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. "Segaja võib ootamatult ilmuda ka lahtisest autoaknast. Näiteks ühele juhile lendas silma mesilane, teda silmast tõrjudes keeras aga juht auto vastassuunda. Kokkupõrkes vastutuleva sõidukiga said viga mõlemad juhid ja üks kaasreisija," tõi Lepvalts näite.

Liiklusõnnetuste tagajärjed on reeglina seda raskemad, mida suurematel sõidukiirustel need juhtuvad. Seetõttu on raskemaid õnnetusi maanteedel rohkem. Ka linnades juhtub liiklusõnnetusi, kus inimesed saavad viga või hukkuvad. Tallinnas toimub aastas keskmiselt 500 isikukahjuga liikluskindlustusjuhtumit, Tartus ligi 100, Pärnus 50 ja Narvas 40 ringis. Lisaks on kolmandiku jagu selliseid inimvigastustega liiklusõnnetusi, mis ei kajastu liikluskindlustuse statistikas.

Inges Kindlustuse juhatuse esimees Voldemar Vaino tõi näite inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetusest. "Sõiduk kaldus juhtimise ajal nutitelefoni kasutamise tõttu vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku teise sõidukiga. Liiklusõnnetuses said vigastada kolm inimest ja tekkis mitmekümne tuhande eurone kahju," selgitas Vaino.

Aastatel 2015-2018 kasvas liikluskindlustusjuhtumite arv 11 protsenti. Eelmisel aastal toimus Eestis kokku 32 400 liikluskindlustusjuhtumit, mille keskmine kahju oli 2000 eurot. Mullu oli Eestis neli liiklusõnnetust, mille kahju oli üle miljoni euro.