Kiiruse ületajale antakse valida trahvi ja rahunemispeatuse vahel

Rahunemispeatus pole mitte üksik meede, vaid osa liikluskultuuri tõstmisest. Kas anda võimalus rahunemiseks või määrata trahv, teeb politseinik kohapeal.

"Kui kiiruseületajal on valida, kas tund aega rahuneda või trahvi maksta, mõjub esimene moodus paremini," ütles Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liiklusekspert Villu Vane Pealinnale. "Rahunemine on liikluskaristusena midagi uut ja erakorralist nii meil kui ka kaugemal."

Vane arvas, et rahunemine võiks psühholoogiliselt mõjuda paremini kui trahv, sest inimesel on siis aega oma teo üle järele mõelda ning mõista, kas väike kiirusületamine ja riskimine ennast ära tasus.

"Politsei näitab, et ta pole mingi trahvimasin ainult ning juhil ei lähe rikkumine karistusena kirja," tõi Vane välja kahepoolse kasu.

Vane jätkas, et see on hea võimalus ka edaspidi liikluses väikseid kiiruseületajaid ohjeldada ning tuleval suvel võiks seda jälle rakendada. Samuti võiks tema sõnutsi korjata kokku tagasisidet ning tulevikus võibolla ka seadusesse sisse kirjutada kui alternatiiv karistusele.

Vane meenutas, et kunagi pandi lahtise turvavööga sõitja esseed kirjutama ning pakkus, et võimalikke alternatiive rahalisele karistusele on ju veelgi. "Riigile on trahviraha sedavõrd väike summa, kuid rahunemine paneb inimese järele mõtlema, kas oli mõistlik sedasi kiirustada," osutas ta.

Karilaid ütles teemat kokku võttes, et ollakse avatud sarnastele ideedele ning soovitatakse katsetada erinevaid võimalusi liikluse rahustamiseks, kuna probleemideks on liiklusraev ning närviline sõidustiil.

Politsei katsetas mullu sügisel kiiruseületajate suhtes rahunemismeetodit ehk kiiruseületajad said valida, kas maksta trahvi või oodata tee ääres kuni tund aega, et rahuneda. Pooled kiiruseületajatest valisid rahunemise.

Meetodi mõtles välja Eesti politsei innovatsioonimeeskond, lähtudes tõdemusest liiklusrikkujate küsitlemisel: Eesti autojuhid peavad kiiruseületamist loomulikuks käitumiseks ning suhtuvad trahvi nagu tavalisse maksu, lisaks peavad rikkujad tüütuks politseiautos aja viitmist pärast vahelejäämist. Sellest tekkiski idee, et äkki rahunemine tee ääres mõjub. Sellist menetlust on politseil plaanis korrata.

Samas kaalub politsei veel kolme meedet, mida lähiajal katsetada. Üks variant on kiiruskaamera trahviteatise ümberdisainimine, teine variant on katsetada erinevate sõnumite mõju liiklejatele. Kolmas variant on näiteks Tallinnas kiirustundlike fooride kasutamise juures hakata kuvama selle sõiduki numbrimärki, mille pärast foori roheline tsükkel lõppes.