20 aastaga on liiklussurmade arv vähenenud neli korda

Äsjasel nädalavahetus Saaremaal toimunud ränkraske liiklusõnnetuse valguses rääkis professor Ginter, et liiklussurmi on tänapäeval oluliselt vähem kui oli veel suhteliselt hiljuti 16-17 aastat tagasi.

Tema sõnul oli vahemikus 1960-2002 kogu aeg umbes 200 liiklussurma aastas, viimased aastad on kogu aeg keskmiselt 50. Ginter ütles, et tema ei ole sellega nõus, et karistusi on vaja hirmsasti karmistama hakata. "Karistused on meil juba päris karmid ja minu hinnangul enam-vähem optimaalsed," hindas professor, tema tahaks karistada ka inimesi, kes reisijatena istuvad purjus autojuhi roolitavasse masinasse.

Ginteri arvates oleks lahendus alternatiivsete karistusmeetodite kasutamine: näiteks kannaksid liikluses huligaanitsenud juhid hoolt hooldekodudes nende inimeste eest, kellele nad on põhjustanud pöördumatuid kehavigastusi. Ginter ütles, et siis oleks roolijoodikul pilt silme ees ja ehk siis ka jäädvustuks, millised tagajärjed võivad joobes juhtimisel olla. "Lihtsalt karistusähvardusega me ei saavuta seda, et see arv hakkaks kahanema," ütles Ginter.

Professor ütles, et ta oleks oodanud rohkem kõneainet teemal, miks inimesed istuvad napsitanud juhiga autosse. "Sellel juhil oli joove ikkagi 3,7 promilli – nii tugev, et juba surmav joove. Kindlasti peab tähelepanu juhtima, et autosse istujad on ise ka natuke süüdi. Ülejäänud inimesed võiksid ka nende peale natuke näpuga näidata," tõdes Ginter.

Ta nentis, et olukord on läinud väga palju paremaks kui see oli isegi 10 aastat tagasi. "Täiesti tavaline on, et kui inimene läheb peole ja napsitab, siis ta tellib kojuminekuks takso. Takso ei maksa tänapäeval enam nii palju, et oleks mõtet punnitada kindlasti ise kohale jõuda," avaldas Ginter.

 

Vandeadvokaat Indrek Sirk: sellist retsepti ei ole!

"Kes mõtleks välja, kuidas inimesed ei läheks purjus peaga autorooli, oleks väärt Nobeli preemiat, aga kahjuks sellist retsepti ei ole," sõnas vandeadvokaat Indrek Sirk, kes on varem töötanud ka politseis.

Sirk ütles, et inimene, kes istub purjuspäi autorooli, ei mõtle sellele, et ta jääb vahele ning kui jääb, milline karistus teda siis ootab. "Ta isegi mõtleb sellele vähem kui näiteks võimalusele sattuda liiklusõnnetusse, enamik joobes juhte tegelikult õnnetusse ei satu, vaid jõuavad tervena oma sihtkohta," ütles Sirk.

Tema sõnul pole roolijoodikute vanglasse saatmisest ka mingit kasu, sest ega vangla ei kasvata inimesi ümber. Tema sõnul on inimeste alkoholitarvitamine kontrolli alt väljas – arvestades, et Eesti liikluses tabatakse igal aastal 3000 kriminaalses joobes juhti. Sirgu kinnitusel on see vaid murdosa. "Seaduse karmistamine ei tähenda muud kui on vaid töövõit riigiametniku jaoks – täna sai midagi ära tehtud, võtsime vastu seaduse, saame kuhugi paragrahvi kirjutada," rääkis Sirk.

Alkoholijoobes juhtide taltsutamiseks on vaja muid vahendeid – need muud vahendid on ülejäänud ühiskond, kes sellist käitumist mitte mingil juhul ei tolereeri. Sirk ütles, et alkoholitarbimine on ennekõike sotsiaalne tegevus - vaevalt, et need kes lähevad purjuspäi sõitma, istuvad üksi keldrinurgas ja joovad. Niisugustel inimesetel ei olegi Sirgi sõnul autot. Tegelikult on need sotsiaalsed inimesed meie seast, kes lähevad baari, kohvikusse ja ööklubisse ning sõidavad sealt oma autoga tagasi. Sirgu sõnul peaks kaaslased reageerima, mitte laskma tal autoga ära sõita ning sellist juhtumit taunima.

"Tegelikult oleme meie oma 0,2 promilliga Euroopas üks karmima joone esindajaid," ütles Sirk ja soovitas eeskuju võtta Rootsist, kes seadis eesmärgiks mitte ühtegi liiklussurma aastas. "Muidugi on seda raske saavutada, aga eesmärk peab olema!" deklareeris Sirk.