5 otsustavat küsimust: kas peaksid ostma naast- või lamellrehvid?

Talverehvide hooaja saabudes seisab osa autojuhte iga aasta sama dilemma ees: millised rehvid valida? Kas jäigemast euroopa segust, pehmemad põhjamaist tüüpi või ehk hoopis naastrehvid? Usaldusväärse rehvimüüja spetsialistid saavad küll aidata, kuid alati oleks hea omada ka ise ülevaadet, mille põhjal otsuseid langetada. Siinkohal tuleks lähtuda viiest põhiküsimusest.

Kus Sa peamiselt sõidad?

See on peamine kriteerium, mille alusel rehve valida. Kui elate linnast kaugel ja iga päev tuleb sõita mõned kilomeetrid kruusateel, ei leia te paremat valikut naastrehvidest, sest talvel kruusatee ju jäätub. Sellistes tingimustes tagavad parima haarduvuse just naastrehvid.

Kõikidel teistel juhtudel on Balti riikide kliimas optimaalne variant „Nordic“ kummisegust rehvid - näiteks „Goodyear UltraGrip Ice 2“. Sellist tüüpi rehvidel on väga head omadused nii kuival kui märjal asfaldil, vihmasajus, lumelörtsis ning naastrehvidele jäävad need alla vaid kiilasjääl. Kõige olulisem on, et need rehvid säilitavad oma head omadused ka väga madala õhutemperatuuri korral.

Kesk-Euroopa riikidele ettenähtud talverehvidega, nagu „UltraGrip Performance“ võiks auto varustada pigem siis, kui seda kasutate üsna vähe ja päevasel ajal, mil teed on juba puhastatud. Selliste rehvide eelis on paremad omadused märjal teekattel ja kõrgema õhutemperatuuri tingimustes.

„Tähtis on valida enda vajadustele sobivaim rehv, sest see tagab nii mugavuse kui turvalisuse. Samas sobimatu toote korral kannatavad sõiduomadused ning see võib isegi tootja maine kliendi jaoks asjatult hävitada. Seetõttu soovitame enne rehvide ostmist hinnata oma sõiduharjumusi ja pidada nõu spetsialistidega,“ ütles „Goodyear“ müügijuht Risto Kivisikk.

Kas on plaanis sõit Lääne-Euroopasse?

Rehvivalik ei piira suviseid reise, kuid talvel on see teisiti. Naastrehvidega võib sõita vaid Põhjamaades, aga Poolast edasi Lääne-Euroopas on need keelatud.

See aspekt on tarvis läbi mõelda juba sügisel ning mõne aasta perspektiivis. Kui igapäevane vajadus on naastrehvid siis kindlasti eelistada neid ning Euroopa-reisi jaoks lihtsalt rentida auto, sest teise rehviringi ostmine poleks lihtsalt otstarbekas.

Kui oluline on sõidumugavus?

Naastrehvid on asendamatud kiilasjääl, kuid kõikidel teistel juhtudel nõuavad need teatud kompromisse. Selliste rehvidega auto on vähem stabiilne kuival asfaldil ning vihmas ja lörtsis. Lisaks tekitavad naastrehvid täiendavad salongimüra, millega küll aja jooksul harjub.

Kas tuleksid ajutiselt toime ka ilma autota?

Naastrehvide kasutamise ajavahemik on lamellrehvidega võrreldes piiratud. Eestis võib neid kasutada 1. novembrist kuni 31. märtsini, Leedus 1. novembrist kuni 9. aprillini, ning Lätis võib naastudega sõita 1. oktoobrist 30. aprillini. Paljud autojuhid monteerivad talverehvid velgedele juba oktoobrikuus ning suverehvide vastu vahetavad alles aprillikuu keskel, sest nii ühel kui teisel kuul esineb tihtipeale, juba või veel, kiilasjääd ja lund.

Kui olemasolevad talverehvid on naastudega, peaksite oktoobri- või aprillikuise lume ja külma korral sõitma suverehvidega. Sellisel juhul on igasugune sõit liiklusohtlik ning mõistlikum oleks valida ühistransport.

Kui palju oled rehvide eest valmis maksma?

Naastrehvid on tavaliselt kallimad kui sama tootja lamellrehvid. Kui näiteks kaalusite siiani keskklassi naastrehvide ostmist, kuid nüüd mõistsite, et teie vajadustele võiks paremini sobida hoopis lamellrehvid, siis tasub vaadata ka hinnakirju. Võimalik, et saaksite sama eelarve eest endale lubada põhjamaistesse tingimustesse loodud „Premium“ tootja rehvikomplekti? Võrreldes naastrehvidega nende pidamine jääl suuresti ei erine, kuid mistahes muudes tingimustes on naastudeta „Nordic“ segust rehvidel suured eelised.

Alati tasub enne otsuse langetamist üle vaadata ka erinevad sõltumatud rehvitestid. Euroopas on mitu sõltumatut organisatsiooni, kes sooritavad põhjalikke teste erinevates tingimustes – nagu näiteks sakslaste ADAC, „Autobild“, rootslaste „Vi Bilagare“ ja mitmed teised.