Laagna teel kihutamises osalenud juht jääb vahi alla

Riigikohus jättis rahuldamata Tallinnas toimunud ohvriterohke avarii tõttu vahistatud Vjatšeslav Kalašnikovi kaitsja kaebuse, milles taotleti tema vabastamist, kuid samas muutis riigikohus juhtunule varem antud õiguslikku hinnangut.

29-aastane Vjatšeslav Kalašnikov ja 20-aastane Isa Khalilov kihutasid 20. juunil autodega ligi 200-kilomeetrise tunnikiirusega Tallinnas võidu, kuni Khalilovi juhitud BMW X5 sattus Laagna teel kolme autoga ahelkokkupõrkesse. Avarii tagajärjel hukkus kaks ja sai raskelt vigastada veel kaks inimest.

Pärast juhtunut peeti liikluskuriteos kahtlustatavatena kinni nii Khalilov kui ka Chevrolet Camaro roolis olnud Kalašnikov, kelle sõiduk kokkupõrkes otseselt ei osalenud. Harju maakohus nõustus Kalašnikovi vahistamisel prokuratuuri seisukohaga, et teda võib pidada kuriteo kaastäideviijaks. Samas kaitsja kaebust läbi vaadanud Tallinna ringkonnakohus leidis, et tegemist oli kuriteole kaasaaitamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et seaduse järgi saab karistada ainult tahtliku kuriteo kaastäideviijaid ja sellest osavõtjaid, sealhulgas kaasaaitajaid. Kalašnikovi aga kahtlustati sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimeste surm ja rasked vigastused ettevaatamatusest.

Samas võib riigikohtu hinnangul Kalašnikovi puhul kõne alla tulla hoopis vastutus kuriteo iseseisva üksik- või kõrvaltäideviijana. Ehkki Kalašnikov ei põhjustanud raskeid tagajärgi omal käel, võib neid siiski ka talle omistada.

Juhul kui Kalašnikov ei oleks koos Khaliloviga sõitma läinud, poleks ilmselt toimunud ka raskete tagajärgedega lõppenud kihutamist. Kuna Kalašnikovi sõidustiil – nii sõidukiirus kui ka ohtlikud manöövrid – mõjutasid tema järel sõitnud Khalilovit, oli tema roll kihutamise puhul väga oluline ja raskete tagajärgedega otseselt seotud.

Kalašnikov võis oma äärmiselt ohtliku käitumisega – sealhulgas õnnetuse hetkel Khalilovi ees sõites viimase sõidukiirust ja -stiili dikteerides – vallandada just sellise ohu, mis päädis hukkunute ja raskete vigastatutega lõppenud avariiga. Nimelt ei suutnud Kalašnikovi järel kihutanud Khalilov säilitada ülisuurel kiirusel auto üle kontrolli ja sõitis tagant sisse tema ees liikunud sõidukile.

Kokkuvõttes asus riigikohus seisukohale, et Kalašnikovi puhul on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, mistõttu jäeti vahistamismäärus tühistamata.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kuriteos kahtlustatud Khalilovile ja Kalašnikovile oktoobris süüdistuse. Harju maakohus määras eelistungil, et kriminaalasja hakatakse sisuliselt arutama järgmise aasta veebruaris.