Miks Maanteeamet ei luba panna Saaremaale ö-mõjuala silti

Maanteeamet on korduvalt teemat selgitanud, ent üldjuhul ei avaldata selgitusi täismahus, vaid valikuliselt.

Enim küsitud küsimustele vastab Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja.

Miks ei luba Maanteeamet sellist olulist mõjuala tähistada?

Maanteeameti seisukoht on, et antud liiklusmärk pole sobilik, sest tegemist on otsese vastuoluga seadusele, kus liiklusmärki ei saa käsitleda reklaamina. Õ- ja ö-leviala võib küll tähistada, kuid selleks tuleb lihtsalt leida mõni teine võimalus, näiteks reklaamvahend teemaal või infotahvlid parklates.

Liikluskorraldusvahendite eesmärk on kehtestada teatav liikluskord, teavitada liiklejat liiklusohust või aidata liikluses orienteeruda. Ö-sildi puhul ei ole tegemist liiklust korraldava infoga, liiklemiseks seda infot teada vaja ei ole. Tegemist on kultuurilise teabega, millest teavitamiseks on aga teised võimalused.

Kuidas võiks ö-leviala tähistada?

Saarlaste soovitud liiklusmärgi asukoha lähedal, ligi 500 meetri kaugusel soovitud asukohast, on parkimisplats, kuhu saaks paigaldada infotahvli. Sinna saaks lisada kaardi, kuhu on märgitud õ- ja ö-tähe piir, samuti saab selgitada, mida see tähendab kohalike jaoks.

Praeguseks on Taavi Pae koos teiste allakirjutanutega esitanud Maanteeametile kaks korda samasisulise taotluse reklaami paigaldamiseks. Probleemiks osutus reklaami kujundus, mis oli tehtud kui liiklusmärk. Reklaam ei tohi sarnaneda ühegi kasutusel oleva liiklusmärgiga, sest see võib tekitada liiklejates segadust. Just sel põhjusel läksid viimased kaks taotlust otseselt vastuollu seadusega.

Maanteeamet on olnud valmis teemat arutama, kuid peale Saaremaa vallavalitsuse ja Taavi Pae esitatud taotluste ei ole mitte keegi pöördunud Maanteeameti poole otse, et arutada võimalikke lahendusi. Kõik tehtud taotlused on olnud täpselt ühe sisuga ning Maanteeameti pakutud lahendusvariante ei ole arvesse võetud ega kaalutud.

 

Kahjuks on kogu suhtlus toimunud meedia vahendusel, mitte ei ole püütud seda teha otse Maanteeametiga.

Maanteeamet andis ju loa roheliste rattaretke ajal avada pruun ö-tähe mõjuala silt. Miks see maha võeti?

Enne üritust anti suuline luba paigaldada märk ürituse ajaks. Maanteeamet ei ole andnud kordagi luba märgi püsivaks paigaldamiseks. Sellest olid kõik osapooled teadlikud, et märk võis üleval olla ainult ürituse ajal.

Siinkohal peame tunnistama, et ka sellist luba ei oleks tohtinud anda, sest suuliselt lube ei anta. Eelkõige seetõttu, et hiljem on keeruline selgitada, kuidas on kokku lepitud märgi paigaldamine, mis tingimustele peab märk vastama jne.

Maanteeameti kodulehel on väga täpselt välja toodud, mida tuleb teha, kui soovitakse liiklust korraldavat märki paigaldada. Kahjuks paigaldada soovijad sellega õigeaegselt ei tutvunud ega pöördunud info saamiseks Maanteeameti poole.

Siinkohal soovin lisada, et Maanteeametis ei otsusta üks inimene, kas soovitud liiklusmärk lubada tee äärde või mitte. Otsustamisse on kaasatud liiklusohutusspetsialistid, liikluskorraldajad jne.

Miks ei tohi paigaldada pruune infosilte?

Tegemist ei ole infosildiga, vaid pruunil taustal liiklusmärkidega, mida sooviti paigaldada riigitee ääres asuvate olemasolevate märgipostide külge.

Ö-sildi puhul ei ole tegemist liiklust korraldava infoga, liiklemiseks seda infot teada vaja ei ole. Tegemist on kultuurilise teabega, millest teavitamiseks on aga teised võimalused.

Kui märk oli paigaldatud ajutiselt ning tehti taotlus uue ja püsiva märgi paigaldamiseks, siis miks seda luba ei antud?

Maanteeameti vastused on avalikud ja kõikidele huvilistele dokumendiregistrist kättesaadavad. Kui Saaremaa vallavalitsus pöördus oma sooviga meie poole, siis vastasime järgmiselt:

Keeldumine Õ-hääliku kasutamisest riigimaantee ääres

Esitasite taotluse paigaldada põhimaantee nr 10 Risti-Virtsu-Kuressaare äärde turismiobjektitähised 642 kirjega „Õ-hääliku algus ja lõpp“.

 

Eesti standardi „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613 järgi on märgil 642 turismiobjekti (turistidele huvi pakkuva vaatamisväärsuse, looduskaitse, muinsuskaitse vms objekti) nimi.

Maanteeamet ei saa anda nõusolekut tähistada liikluskorraldusvahenditega teatud piirkonna keelekasutuse eripära või muid piirkonna iseärasusi, sest see ei ole liikleja jaoks liiklusohutuse seisukohast primaarne informatsioon. Maanteeamet on seisukohal, et juba täna on olukord, kus riigiteede ääres ja vahetus läheduses on liiga palju liiklemist häirivaid infokandjaid, mis tähendab, et liiklemiseks vajalik oluline informatsioon võib jääda tähelepanuta. Liikluskorraldusvahendite eesmärk on kehtestada teatav liikluskord, teavitada liiklejat liiklusohust või aidata liikluses orienteeruda.

Soovitame piirkonna iseärasustest tulenevat infot kasutada parklates või puhkekohtades olevatel liiklusteabe või infotahvlitel ning võimalusel kaaluda vastava informatsiooni kuvamist liiklusväliste teabevahenditena.

Seega, Maanteeamet ei olnud tõesti nõus paigaldama pruuni taustaga liiklusmärki. Samas soovitasime kaaluda teisi võimalusi mõjuala tähistamiseks. Näiteks kasutada reklaamvahendeid või infotahvleid. Lähedal, ligi 500 m kaugusel soovitud asukohast, on parkimisplats, kuhu saaks paigaldada infotahvli. Sinna oleks võimalik lisada kaart, kus on märgitud õ- ja ö-tähe piir, samuti selgitada, mida see tähendab kohalike jaoks jne. Ehk luua koht, kus oleks liiklejatel võimalik end selle teemaga kurssi viia. Ning jagada seda infot oluliselt paremini ja mitmes keeles, sest just turistide jaoks on seda mõeldud ju teha.

Seejärel esitas Taavi Pae koos teiste allakirjutanutega Maanteeametile kaks korda ühesuguse taotluse reklaami paigaldamiseks. Probleemiks osutus reklaami kujundus, mis oli tehtud kui liiklusmärk. Sellega ei saa Maanteeamet nõustuda. Reklaam ei tohi sarnaneda ühegi kasutusel oleva liiklusmärgiga, sest see võib tekitada liiklejates segadust. Just sel põhjusel läksid viimased kaks taotlust otseselt vastuollu seadusega.

Lisame ka oma vastuse, mille saatsime taotlejatele:

Liiklusvälise teabevahendi paigaldamisest keeldumine

Oleme läbi vaadanud Teie poolt 05.08.2019 esitatud taotluse liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks (taotlus allkirjastatud konteineris kaasas). Liiklusvälise teabevahendi paigaldamist reguleerib ehitusseadustik ning liiklusseadus. Liiklusseaduse § 53 lõige 3 sätestab, et teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.

Antud juhul olete esitanud liiklusvälise teabevahendina paigaldamiseks liiklusmärgi. Kuna nõusoleku andmine võrduks kehtivate seadustega vastuollu minemisega, keeldub Maanteeamet andmast nõusolekut teie poolt esitatud taotlusel olevale liiklusvälisele teabevahendile/liiklusmärgile. Liiklusmärgi paigaldamise kohta oleme esitanud oma seisukoha 21.05.2019 kirjas nr 21-3/19/21053-2.

Miks on teede ääres nii palju pruune märke? Mitmetel neist on info ka valesti peal. Miks on Maanteeamet neid lubanud?

Pruuni taustaga liiklusmärke on teede äärde paigutatud aastakümneid. Kahjuks Eesti Vabariigi algusaastatel ei olnud ühtseid reegleid ning neid liiklusmärke paigaldati nii nagu keegi soovis.

Maanteeamet kuuleb päris palju kriitikat, et liiklusmärke on teede ääres palju ning need segavad liiklejaid. Ka Maanteeamet leiab, et liiklusmärke on teede ääres liiga palju ning teatud ajaperioodil paigaldatud ka selliseid, mis ei peakski liiklusmärgina tee ääres olema. Just seetõttu oleme koostanud ka juhendid, mida peavad taotlejad järgima, kui soovivad liiklusmärke paigaldada.

Näiteks 2019. aastal paigaldati vaid üks pruuni taustaga liiklusmärk ning selleks oli suunav viit Otto Tiefi mälestusmärgile Riisiperes.

Lisaks paigaldati viimased märgid Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kümme aastat kestnud kihelkondade tähistamise kampaania raames. Selleks et kihelkondi tähistada, võttis ERM Maanteeametiga ühendust juba varakult. ERMi teadlased ja Maanteeameti liikluskorraldajad tegid koostööd, mille tulemusel jõuti antud lahenduseni ning leiti sobivad asukohad liiklusmärkide paigaldamiseks.

Siinkohal on oluline lisada, et tookord peeti kihelkondade piiride tähistamiseks sobilikuks pruuni taustaga liiklusmärke. Täna, kümme aastat hiljem, pakuksime tõenäoliselt teistsuguse lahenduse selleks.

Kas Maanteeameti poole on pöördutud ka teiste soovidega märgistada pruunil taustal liiklusmärkidega erinevat infot?

Jah, on küll. Näiteks on soovitud tähistada Kaitseliidu malevkondade- ja Muinas-Eesti piire, II maailmasõja aegse kaitse liini ja seoses haldusreformiga sooviti hakata tähistama ka osavaldasid ja tähistada nende valdade piire, mis ära kadusid, et mälestust hoida. Kõikidel nendel juhtudel ei ole tegemist liiklust korraldava infoga ning seetõttu selliseid liiklusmärke Eestis ka ei ole.