Miks valgusfoorid näitavad punaseid tulesid, kuigi kedagi ei ole näha?

Helsingis katsetatakse uut lahendust, mis lühendaks autojuhtide ooteaega foori taga.

Helsingin Sanomate (HS) ülevaade uuelaadsest liiklusteenusest algas pildikesega hommikusest Helsingi kesklinnast: foorides põleb punane tuli, aga autosid ei ole näha. Sestap kõnnivad jalakäijad üle tee siis ja seal, kui neile sobib. Ajaleht kommenteeris, et midagi ohtlikku selles tegevuses ei ole, sest mitte ühtegi autot ei olnud kummastki suunast tulemas – neid ei tulnud ka eelmisel ega üle-eelmisel päeval.

Ajakirjanik küsis retooriliselt: miks põleb fooris punane tuli, kui eelnevalt ristmikult ei ole tulemas uut autodevoolu? Kas Helsingi liikluskorraldus ei pane mingilgi moel tähele seda, mis liikluses tegelikult toimub?

Vastus on, et paneb küll, vähemalt mingil määral. Paljusid ristmikke reguleeritakse kaugemalt, eelprogrammeritud kavaga, mis võtavad arvesse hommikuse tipptunni ning keskpäevase rahulikkuse. Paljudesse fooridesse on ühendatud sõidurajale asetatud andur, mis annab infot, kui sõidurajale hakkab tekkima järjekord. Üldiselt ostitakse andurite kaudu piisavalt pikka aega järjestikuste autode vahel, nii et leitaks sobiv hetk rohelise tule lõpetamiseks.

Need mõlemad meetodid on siiski üsna mehhaanilised - nende abil ei ole võimalik reaalajas jälgida rattureid ega jalakäijaid. Helsingis alustati fooride korraldamist 1960.-1970. aastate algul ning veel paar aastat tagasi oli põhjanaabrite pealinnas kolm eri süsteemi, mis korraldasid liiklust eri geograafilistes punktides. Praeguseks on süsteeme kaks, uusim võeti kasutusele 2019. aasta algul.

Uued muutused on sündimas Helsingi linna ja Aalto ülikooli koostööst. Helsingi linn rakendas eelmisel sügisel uurimuse, mille nimi on Jätkäsaari Mobility Lab. Üks uurimisobjekte on valgusfooride töö Jätkäsaare seisukohast seitsmel kriitilisel ristmikul Tyynymere tänavalt Länsiväylä algusesse. Kui tänavu aasta jooksul tehtavad praktilised katsed õigustavad ennast, on tõenäoline, et Jätkäsaarde paigutatakse senisest arukamad valgusfoorid, mis võtavad praeguseid valgusfoore paremini arvesse ja tulevad toime sadamast linna poole siirduva liikluse korraldamisega, nii et ei teki suuri ummikuid.

Enne kui praktilised katsed saavad alata, on Aalti ülikooli töörühmal palju teha. Ristmikel asendatakse endised liikluskaamerad uutega, nende abil saab uurida liiklusvoolu senisest täpsemini.

Uuringute abil saab planeerida nõuandeid, mida liiklejatele antakse: nende asukoha, kiiruse, suuna ja tee olukorra kohta. Kaamera abil saab hõlpsasti tuvastada, kas liikluses on auto, jalgrattur või jalakäija. Trammide ja busside kohta saab infot Helsingi piirkonna liikluskorraldajatelt, mille eesmärgiks on mõõta liikluse läbilaskvuse võimet.

Kohe, kui andmed hakkavad kogunema, võetakse kasutusele tehisintellekti erilised juhtimisvahendid, kuid esmalt katsetatakse variante turvaliselt laboratooriumides, kus võib läbi mängida tuhandeid eri stsenaariume.