Proovisõit - Škoda Kamiq

Maailma majandus käib lainetena üles-alla ning autonduse suundumused väikese viivitusega ühes sellega. Kui läheb hästi, siis ostetakse suuremaid masinaid, kui mitte nii väga, siis väiksemaid ja ökonoomsemaid. Aga alati on olemas üks hall keskpärasus, mis võistleb klientide nimel, kes ei hooli ei isikupärast ega üldse millestki erilisest. Paraku näib, et selliste homo consumericuste hulk kasvab peadpööritavas tempos ning kahtlemata moodustab mistahes tootjale rahuloleva ja liigseid küsimusi mitte esitava sihtgrupi.

Škoda Kamiq, brändi väikseim linnamaastur, näikse olema loodud just sellistele tegelastele. Škoda positsioneerib Kamiqi kui linnamaasturit. Kohe tekib küsimus: millisest otsast? Pildilt vaatab ju vastu tavaline luukpära, võib-olla ehk kopika võrra kõrgema kliirensi ja kerega. Linnamaasturitele iseloomulikud plastikust rattakoobaste kaitsmed ja küljelaiendid puuduvad sootuks. Aga kuna segmendi definitsioon on üsna ujuv, õigemini seda pole üldse, siis hea tahtmise juures võib ju nii väita, seda enam, et homo consumericus vajab praegusel ajal ainult linnamaasturit.

Kamiqi lahtimõtestamine kujuneks traditsioonilisel meetodil kahtlemata pikaks ja lohisevaks heietuseks. Ei ole ju maailmas ühtegi läbi ja lõhki halba autot, samamoodi nagu ka igast küljest perfektset. Pealegi ei saa ühe inimese arvamus sugugi olla mingist mudelist loobumise põhjuseks. Isegi kui Eestis ei ostetaks ühtki Kamiqi, jääks mudel kahtlemata püsima, kui see meeldib näiteks sakslastele või mistahes suuremale tarbijate hulgale. Ei ole siiani ühtki autot loodud eestlaste eelistusi silmas pidades ning ilmselt kunagi tegema ei hakatagi.

Niisiis, vaatame seekord hoopis esmalt Kamiqi hinnakirja. Kõige odavam, 95-hobujõulise bensiinimootoriga Active varustusastme auto, maksab 16500 eurot. Seda on isegi vähem kui tippvarustuses Dacia Dusteri oma. Dusterit positsioneeritakse aga kui robustset töölooma, Kamiqi aga kui turvalist, mugavat ja tehnoloogilist sõidukit. Siililegi selge, et kui ühest otsast kamaluga asju juurde lisada, siis tuleb teisest otsast kõvasti kompromisse teha. Antud juhul on selleks kohaks sõiduomadused.

Škoda pisilinnamaasturi välisdisaini eredamad osad on kahtlemata LED-esituled. Eht-škodaliku ninaosa muudavad need agressiivsemaks ja kaasaegsemaks. Tagaosa juures on samuti vaeva nähtud – erinvate nurkade all pinnad tekitavad meeldejäävalt kandilisevõitu mulje.

Interjöör on hinnakirjale omaselt lihtne. Digitaalne kellapaneel võimaldab teatavat personaliseerimist, multifunktsionaalset jämedat rooliratast saab elektriga soojendada ning keset armatuurlauda asub puutetundliku ekraaniga multimeediakeskus, mille külge on lihtne oma nutitelefon ühendada. Kogu kontserni toodangule iseloomulikult tuleb muidugi peamised mugavust loovad seadmed lisaraha eest juurde osta. Säästuvajadusest räägib siin aga elektroonilise seisupiduri puudumine, kuid vanakooli autojuhile on tavaline käsipidurikang talvisel ajal kui sülle kukkunud taevane õnnistus.

Kui vanasti võis Škodat pidada Volkswageni mudelitelt üle jäänud vanema tehnoloogiaid kasutavateks sõidukiteks, siis tänapäeval areneb elektroonika sedavõrd kiiresti, et viieaastataguste lahendustega ei müüks vist enam küll ühtegi autot. Seega leiab Kamiqi küljest mitmeid tänapäevaseid turvalahendusi nagu sõidureas püsimise assistent, kokkupõrke hoiatussüsteem jne.

Istmed kannatavad edukalt välja sõidu linnas. Pikemale reisile sõites tuleks kaasa pakkida ohtralt kannatust. Taga jääb jalaruumi väheks, see pole küll mingi üllatus, kuid pea lakke ei ulatu. Samas mahuvad varbad ilusasti esimeste istmete alla ning nii saab vajalikku ruumi juurde.

Ei tahaks küll võtta ja ilkuda edasimüüja kodulehe kallal, kuid seal on selgelt öeldud, et Kamiq on linnakrossover. Sõnavärd krossover on üldse saatanast, kuid ilmselt mõeldakse siin selle all crossoverit, ehk meie mõistes linnamaasturit. Kamiq oleks selle definitsiooni järgi veelgi „linnam” linnamaastur. Järsku siis auto, mis suudaks toime tulla raskema linnamaastikuga, ehk aukudega asfaldil? Neid meil muidugi leidub! Kummalisel kombel kõlbaks selline lähenemine Kamiqi sõiduomadusi päris hästi kirjeldama. Tahaksin veelkord rõhutada, et Kamiq pole halb auto, lihtsalt keskpärane ja emotsioonitu. Kõlbab hästi pere teiseks või kolmandaks autoks, millega ise tihti sõita pole vaja.

Tehniliste andmete tabel ütleb Kamiqi pikkuseks 4241, laiuseks 1973, kõrguseks 1553 ning telgede vaheks 2651 millimeetrit. Pagasiruumi mahuks 400 liitrit. Mootorivalik koosneb 1,0- ja 1,5-liitrisest bensiinimootorist. Esimesed neist on kolme silindriga ning arendavad olenevalt seadest 95, 110 või 115 hobujõudu. Sama agregaat surugaasil arendab 90 hobujõudu. Suurema bensiinimootori võimsus küünib 150 hobujõuni. Saadaval on nii 5-, kui 6-käigulised manuaalkastid ning topeltsiduritega seitsmene automaat.

Škoda Kamiqi suurimaks puuduseks ongi soov kõigile meeldida, kaotades seejuures igasuguse isikupära.

Nagu teistelgi Škodadel, leiab ka Kamiqi ukse seest vihmavarju. Seega kui tahad, võid öelda, et ostsid vihmavarju ja auto anti lihtsalt kauba peale.