Proovisõit - Kia Stinger

Paljud autouudiseid kajastavad väljaanded pakuvad aeg-ajalt ikka oma lugejaile autode võrdlusteste, a la C-klassi Mercedes versus Audi A4, BMW X3 versus Audi Q5 jne. Tavaliselt võrreldakse igivanu rivaale ning taaskord otsitakse uut ja lõplikku tõde. Hiljuti aga hakkas ilmuma õige kummalisi võrdlusi, kus ühelt poolt esines taaskord tuttav tegelane aga teiselt mingisugune Kia. Veelkord: Kia. Ja neid videosid hakkas tulema nagu Vändrast saelaudu. Kirsina tordil pistsid lõpuks ühes klipis rinda 6. seeria BMW, Porsche Panamera ja jällegi seesama Kia. Ja ei jäänud too imelik korealane ühestki küljest vaadatuna viimaseks. Tõepoolest huvitav, mis saladuslik tegelane see siis on, mida julgetakse juba BMW-de ja Mercedestega võrrelda.

Aga saage tuttavaks: tema nimi on Stinger. Kia Stinger. GT versioonis arendab 370 hobujõudu ning suudab nullist sajani kõigest 4,9 sekundiga sprintida ning tippkiiruseks lubatakse suisa 270 km/h. Pole paha. Muidugi, kaugel sellest, tegemist on täiesti ekstaatilist sõidurõõmu pakkuva ja suhteliselt praktilise masinaga.

Stingeri välisdisain on erakordselt jõuline. Ventileerimisavad nii esi-, kui tagarataste taga, suured õhuvõtuavad ees ja mootorikattes – kõik see räägib rassimisest ülekuumenevate sõlmede janust värske õhu järele. Sale ja madal küljejoon aga vajadusest end vastu tormavast voost võimalikult väikeste kadudega läbi pressida. Kui tagaotsa välja arvata, võiks auto välisdisaini hinnata puhta viiega. Täiega macho.

Sisemus paistab mõnevõrra rahulikum, kuid korraliku küljetoega istmed annavad kohe mõista millist tüüpi sõiduvahendiga tegu. Neid saab kõikvõimalikes suundades reguleerida ning pole sugugi vaja karta, et järgmises äkilises kurvis kuidagi oma kohalt välja voolad. Ainus, mis puudub on istmepadja pikkuse reguleerimine. Interjööri stiil vastab kaasaja kaanonitele koos selle naljaka tahvelarvutiga armatuurlaua keskel. Mis samas tagab lustiseadme ja auto sõidufunktsioonide mugava menetlemise.

Stingeri omapäraks on kahtlemata selle sõiduomadused. Seetõttu tuli korduvalt välja kraamida oma „to check” list, ehk nimekiri, mida iga testiauto puhul kohustuslikus korras tuleks üle vaadata. Seetõttu võin raporteerida, et Stingeril on olemas ka tagumised istmed, keskmise jala- ja vähema pearuumiga. Tegu ju ikkagi viieukselise luukpäraga. Samuti ka pagasiruum, mille vajaduse üle hakkad arutlema kindlasti oluliselt hiljem, kui mistahes proovisõidu kestvus. Tehniliste andmete järgi peaks sinna mahtuma vähemalt 406 liitri jagu asju. Seljatugesid alla klappides peaks jõudma kuni 1114 liitrini välja.

Silmale nähtamatult poolelt kuuluvad pardale piiratud libisemisega diferentsiaal, reguleeritav vedrustus ning viis eelseadistatud sõidurežiimi: Smart, Eco, Comfort, Sport ja Sport+. Väga suurt vahet neil justkui polnukski välja arvatud viimane, kui vähemalt osaliselt lülitus välja ka veojõukontroll. Gaasipedaalile vajutades saadki aru, miks on vaja „to check” listi kaasas kanda, sest muidu vajud permanentselt juhiistmele ning muudkui sõidad ja sõidad ja sõidad.

370-hobujõuline ja 4,9 sekundiga sajani kiirendav Kia Stinger on niššiauto. Olgugi, et kahe teise jõuallika: 2,0-liitrise bensiini põletava turbomootori ja 2,2-liitrise diisli võimsusnäitajad on madalamad (vastavalt 247 ja 200 hobujõudu) algavad selle hinnad ikkagi ümmarguselt 45 000 eurost. Mida Kia kohta on kahtlemata päris palju. Kõige lähema sarnase Kia, mis võiks olla Optima, hind jääb laias laastus 15 000 euro võrra väiksemaks. Aga kui paneme kõrvale need autod, millega Stingerit ülalpool mainitud videoklippides võrreldakse, siis on tegu lausa säästusõidukiga. Suures pildis võib väita, et teistel algavad baashinnad sealt, kus Stingeril lõpevad. Kusjuures Kial on kõik varustus juba küljes, lisana saab juurde tellida vaid metallikvärvi, porimatte ja turvavesti.

Stingeri suurimaks puuduseks tundubki olevat fakt, et ta on Kia. Vaevalt, et kasvõi näiteks Saksa premium-klassidel oleks midagi peale oma kaubamärgi, samas varustuses, vastu panna. Tõsi, päris nii resoluutne olla ei saa, sest konkurendid Saksamaalt pakuvad lehekülgi pikki lisavarustuse nimekirju. Aga laias laastus sõltubki edasine pelgalt sellest, palju on ostja nõus märgi eest kapotikaanel välja käima.

Nagu ikka vaatame üle ka peamised positsioonid tehniliste andmete tabelist: pikkus 4831, laius 1869, kõrgus 1399 ja telgede vahe 2905 millimeetrit. Vedrustus: ees McPherson, taga mitmikhoob. Pöördediameeter 11,4 meetrit. GT versioonil Brembo pidurid ees 4 ja taga kahe kolviga sadulates. Rehvid P225/40R19 ees ja P225/35R19 taga. Odavamal bensiinimootoriga versioonil veavad ainult tagumised rattad, ülejäänutel kõik neli. Käigukastiks väga sujuvalt lülitav kaheksane automaat.

Seni pole veel kohanud ühtki tegelast, kes sellega sõitnud ja nüüd väidaks, et auto jättis teda külmaks. Pole kohanud ka kedagi, kellele see auto ei meeldinuks. Stingerit tasub kindlasti esinduses vaatamas ja proovimas käia. Pikem koosviibimine võib tekitada sõltuvust.