Proovisõit - Kia Stonic

On üks asi, milles Kia inimesi küll süüdistada ei saa: see on oma autodele tavaliste nimetuste välja mõtlemises. Tuues turule uut pisimaasturit, leiti see olevat kõige õigem nimetada Stonicuks. Nimi tuletati sõnadest „speedy” ja „tonic” ning peab edasi andma nooruslikku energiat ning ühtlasi ongi mõeldud noortele selleks esimeseks päris oma sõidukiks. Sihtgrupi paremaks meelitamiseks loodi autole sportlik välimus, ökonoomsed mootorid ja lõpuks ka pikk garantii 7 aasta või 150 000 kilomeetriga.

Stonic pakub välimust valides ohtralt mänguruumi. Ostja saab vastavalt oma soovile kas tagasihoidlikult ühe- või siis hoopis pilkupüüdvama kahevärvilisena, kus kere ja katus on erinevates toonides. Kokku ligi 30 erinevat varianti.

Mootoreid on kaks: 1,4-liitrine vabalt hingav arendab 100 hobujõudu, kolme silindri ja ülelaadimisega üheliitrine arendab 120 hobujõudu. Sajani kiirendavad need vastavalt 12,6 ja 10,3 sekundiga ning näitavad tippkiiruseks 172 ja 184 kilomeetrilist tunnikiirust. Turbomootori sooritusvõime madalatel pööretel jätab soovida, ehk turboauku sattumisel tuleks kiiresti käiku allapoole vahetada. Käikudega tuleb tõepoolest ise sudida, sest transmissioonisüsteemi pakutakse vaid manuaalkasti. Vabalt hingavat jõuallikat kõrgematesse varustusastmetesse ei pakuta, seega Kia pushib turbole, kuid samas jääb ka viimase süsinikdioksiidi emissioon 115 grammi juurde kilomeetri kohta 1,4-liitrise 125 grammi vastu. Euro 6 nõuetele vastavad aga mõlemad mootorid. Samas võib nentida, et valides turbomootorile õiged pöörded pürib auto üsna innukalt edasi.

Sõitjateruum on hinnaklassile kohaselt lihtne, kuid täiesti mõistlikult mugav. Istmetel on tuntav küljetugi ning külavahel sõites ei pea ennast kramplikult kuskilt kinni hoidma. Me ju räägime ikkagi maasturist. Tõsi, sellisest tänapäevalikust esiveolisest linnamaasturist, mille peamiseks eesmärgiks on saada hakkama ei enamaga, kui talvel korralikult hooldamata kolkateega. Auto kliirens jääb olenevalt varustusastmest 165 – 183 millimeetri vahele. Jäme rooliratas tundub peos mõnusana, teelt tulev tagasiside piisav. Kiiretel kruusateedel ehk pisut alajuhitav, kuid ei midagi hullu. Maanteel liigub Stonic vaikselt ja kindlalt. Isegi stabiilsemalt, kui 2580-millimeetrine teljevahe lubaks eeldada.

Kia Stonicu üks paremaid omadusi on selle kasutajamugavus. Seda päris mitmest aspektist vaadatuna. Kuna tegu on maasturiga, olgugi linnamaasturiga, siis sisenemine ja väljumine on mugavam. Istumisruumi ees jagub lahedalt, taga vähem, kuid neli keskmist inimest saavad oma sõidu ilma igasuguste probleemideta ära tehtud. Kuna auto laius on 1760 millimeetrit, siis viienda tegelase teekonnale kaasa kutsumine pole vist kõige suurepärasem mõte, kuid lühikese otsa kannatab muidugi kindlasti ära. Mainime siinkohal ära ka auto pikkuse ja kõrguse vastavalt 4140 ja 1520 millimeetrit ning pagasiruumi vahemiku 332 kuni 1135 liitrini, mis annavad ka omapoolse vihje milliste ruumide ja mahtudega Stonicus arvestada võib. Kütust mahub autosse 45 liitrit.

Pardale integreeritud elektroonika juhtimine käib läbi suure puutetundliku tahvli, kuid tähtsamad neist dubleeritakse ka nuppude alla, seega iga vidina reguleerimiseks ei pea tingimata pilku teelt ära viima. Kõrgemates varustusastmetes kuulub pardale täiesti arvestatav hulk kaasaegsed turvalahendusi, tehes juhi elu kergemaks ja kõigile sõitjaile liikumise ohutumaks. Stonicu puhul räägime jalakäijat tuvastada suutvast äkkpidurdusabist, sõidureas püsimise assistendist, väsimuse tuvastussüsteemist ja paljust muust sarnasest.

Kia Stonicu hinnad algavad ümmarguselt 16000 eurost ning jõuavad 19450 euroni välja. Tollesse viimasesse, TX varustusastmesse, kuulub kõik, mida Kia sellele mudelile ette näinud on. Lisaraha küsitakse vaid metallikvärvi eest, kui ostjal peaks tekkima tahtmine oma auto kohe eriliselt särama lüüa.

Kokkuvõtvalt tundub, et Kia Stonicu kilogrammi hind arvestades juurde ka kujustust ja sõiduomadusi jääb väga ratsionaalsesse vahemikku, mistõttu tasub auto kindlasti lähemat tutvust.