Proovisõit - Volvo XC40

Volvo suurte maasturite XC90 ja XC60 viimased põlvkonnad on välja kukkunud sedavõrd head, et viivad ka tavaliselt maastureid põlgava inimese mõtisklustesse teemal, et järsku siiski võiks tulevikus midagi sellist omagi garaaži soetada. Lisaks heale väljanägemisele pakuvad nood ka esmaklassilisi sõiduomadusi lüües suu lukku kõigil neil kahtlejail, kes vaikselt omaette pihku itsitasid, kui hiinlased aastaid tagasi Volvo Fordilt üle võtsid. Õnneks jätkus uutel omanikel oidu jätta traditsioonid-juured puutumata ja margi arendustegevuse Euroopasse ning seetõttu jätkavad Volvod ka tänasel päeval turvalise liiklemise esirinnas. Kusjuures tegu pole sugugi ülepaisutatud kiidulauluga oma sõidukite aadressil vaid ettevõttes on tõepoolest vastu võetud ääretult ambitsioonikas programm, mille eesmärgiks on viia järgmisel kümnendil toodetud Volvodes surmaga lõppenud avariide hulk nulli.

Kui eelmisel aastal valminud XC60 oli paljuski XC90 vähendatud versioon, siis XC40-le valiti teine lähenemine. Auto ehitatakse tulevaste kompaktsemate elektri- ja hübriidautodega ühisele uuele põhjale ning mudeli välimust suurematelt ei kloonitud. Tõsi muidugi on, et väiksemale sõidukile ongi raskem efektset väljanägemist luua, ka XC40 puhul jääb kaugelt vaadates mulje kui lihtsalt ühest kõrgest ja kitsast sõidukist. Külgvaade rõhutab seda veel eriti, kui küljekarpide must alumine äär ja kitsas klaaspind koos poolest tagumisest uksest algava tõusva joonega jätab kuidagi tahumatu ja nurgelise impressiooni. Nojah, aga disaineritele kindlasti meeldis, vastasel korral poleks sellist seeriatootmisse lastud. Samas võib auto isaduses veendumiseks visata pilk korraks peale nina- ja tagaosale ning kõik kahtlused hajuvad – Volvo, mis Volvo.

Auto sisemuses lähtuti õnneks teadmisest, et kõik mis juba on, on väga hästi välja kukkunud ning meenutab enamuses suurematelt Volvodelt juba nähtut. Kui väljast paistab XC40 XC60-st oluliselt väiksemana, siis seestpoolt on auto üllatavalt ruumikas. 2702-millimeetrine telgede vahe jääb suuremale mudelile alla ümmarguselt 160 millimeetriga, kuid ruumi jätkub vähemalt ees väga lahedalt. Tagumises reas mitte nii väga ning ka pagasiruumi 460 liitrit pole just kõige ägedam tulemus, kuid samas on kõikide panipaikade ja topsihoidjate kohad eeskujulikult läbi mõeldud ning taskust saab kõik pisiasjad mugavalt käeulatusse ära paigutada. Pagasiruumis saab põhjakatteid poolenisti üles tõstes tekitada praktilised konksud näiteks poekottide mugavamaks transportimiseks. Lisavarustusena saab tellida ka induktsioonplaadi nutitelefoni juhtmevabaks laadimiseks. Kui paneme siia juurde pehmed ja toekad istmed ning kvaliteetsed viimistlusmaterjalid, siis preemiumit leiab siit rohkem, kui nii mõnestki konkurendist. Lühidalt, kõik mugavaks ja turvaliseks liiklemiseks on XC40-s olemas.

Siililegi on selge, et XC40 pole sportlane ning sõitmis kirjeldades tuleb just sellest seisukohast lähtuda. Valiku moodustavate 2,0-liitriste diislite ja 1,5- ja 2,0-liitriste bensiinimootorite võimsused jäävad vahemikku 150 kuni 247 hobujõudu. Olenevalt jõuallikast pakutakse kas esi- või nelikvedu. Testiauto diisli 190 hobujõudu koos kõigi vedavate ratastega garanteeris ootuspärase mineku. Kiirenduseks sajani vajab see modifikatsioon 7,9 sekundit. Kaheksane automaatkast lülitab käike kiiresti ja jõnksudeta. Rool on pisut tundetu ning kaldub ülejuhitavusele, kuid kontrolliv elektroonika hoiab kõikidel tegemistel silma peal ning isegi kruusal on seda üsna keeruline ära lollitada. Aga nagu juba öeldud pakub uus väike Volvo kõige enam naudingut rahuliku meelelaadiga sõitjale. Müraisolatsioon võtab jõuallika hääle ühtlasel sõidul praktiliselt kuuldamatuks.

Viimaste aastate Volvo mudelid paistavad silma üsna eeskujuliku turvavarustuse poolest. Autod suudavad ilma juhi olulise sekkumiseta arvestatavalt pikki vahemaid läbida. Isesõitmisest on muidugi asi veel kaugel, kuid siiski. Ülimalt hea meel on tõdeda, et kogu see pakett on täies mahus jõudnud ka XC40 varustusse. Auto hoiab ise oma sõidurida, tuleb toime laugemate kurvidega ning pakub pikemal sõidul võimalust pisutki ringi vaadata. Loomulikult peab juht olema täielikult sõitmisele pühendunud ning vastutab kõige saba ja karvadega ka kõigi teiste liiklejate turvalisuse eest, kuid korraks võib juba pilgu mujale pöörata kartmata, et auto ise teelt välja sõidab. Seda enam, et pea kõikide funktsioonide juhtimine käib läbi suure puutetundliku tahvli, mis vähemalt Volvos üles ehitatud küll väga intuitiivselt ja loogiliselt, kuid äppide pisikeste plönnide näpuga tabamine ekraanil ilma pilku teelt tõstmata osutub pea võimatuks.

Uue pisikese Volvo linnamaasturi hinnad algavad 31300 eurost. Enam-vähem sõidetava auto saamiseks tuleb mõned tuhanded juurde lisada. Võimsaima tippversiooni sõidutamiseks oma garaaži tuleb eelnevalt oma kukrut tühjendada juba 47450 euro võrra. Kuid ka siin pole piir veel ette seatud ning võib julgelt hakata lappama pea kahe lehekülje pikkust lisavarustuse nimekirja. Seega hinna ülemine ots ulatub juba päris kosmosesse. Ja see olekski muidu täiesti ägedat sõiduelamust pakkuva auto kõige negatiivsem külg.

Kiire pilk Volvo XC40 tehniliste andmete tabelisse ütleb auto pikkuseks 4425, laiuseks 1863, kõrguseks 1652 ning telgede vaheks 2702 millimeetrit. Rööbe ees 1601 ja taga 1626 millimeetrit.