Reidi tee saab nutikad foorid

Tallinnast saab üks esimesi linnu meie lähiümbruses, kus liiklust hakkavad juhtima adaptiivsed foorijuhtimissüsteemid. See tähendab, et teele on liiklusvoogude mõõtmiseks paigaldatud andurid, mis aitava sättida fooride tööd vastavalt sellele, kui tihe on tänaval parasjagu liiklus.

Esialgu saab nn nutikad foorid Reidi tee, süsteem töötab Ahtri-Jõe ristmikust kuni Pirita teel oleva Russalka jalakäijate ülekäiguni.

Raimond Nõugast linna transpordiametist selgitas, et selline liiklustihedust mõõtev süsteem sobib Reidi teele hästi, sest seda mööda sõidavad autod laevale ja sealt maha, vahepeal aga kõrvalteedelt Reidi teele minevat liiklust peaaegu polegi. "Reidi teel on liikluskoormus kaootiline nii pärast laeva saabumist kui ka enne laeva väljumist, ning seega on seal adaptiivse foorisüsteemi rakendamise kasu suurim," rääkis Nõugast. "Laeva saabumisel soovivad väga paljud autod pääseda Petrooleumi ja Pikksilma tänavalt Reidi teele."

Seisata korralikult stoppjoone taga!

Suurematelt täislastis laevadelt võib korraga maale tulla umbes 4 km autosid. Need jagunevad kaheks – veokid lähevad Pikksilma tänavat ning sõiduautod Petrooleumi tänavat mööda. Nõugast ütles, et süüdistused, justkui eelistataks turiste Tallinna inimestele, ei vasta tõele. Laevalt tulevad kõik ühes jorus maha. "Mingit mõtet ei ole teha tsüklilist lahendust, kus foor töötab igal juhul, olenemata sellest, kas laeva pealt tuleb keegi või ei tule," rääkis Nõugast. Petrooleumi ristmikul saab päevasel ajal laeva pealt tulevate autode hulk otsa 3-4 fooritsükliga ja ülejäänud aja ei piirata põhjendamatult Reidi tee liiklust.

Ka abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on mõtet katsetada isejuhtivat foorisüsteemi kohtades, kus sõidukite hulk järsult muutub. "Tallinna sadama ja Reidi tee piirkond on selleks ideaalne koht, kuna laevadele minek ja sealt maha tulek toimub 20-30 minuti jooksul ning selles lühikeses ajaaknas võib ristmike suundade koormus kõikuda tavaolukorraga võrreldes kümnekordselt," lausus ta.

Foorid annavad rohelise laine paigale, kus on tihedam liiklus. "See juhib sõidukid kiiresti kesklinnast mujale või vastupidi, otse laevale," rääkis Novikov.

Süsteem suudab autosid ise loendada. Valgusfoor teab järjekorra pikkust, sest eelandurid loendavad autod, mis kogunevad järjekorda ootama ja vastavalt sellele tehakse fooritsüklid kogu Reidi teel ümber. Süsteem arvestab, et liiklus ristmikel oleks omavahel koordineeritud. Andureid on Nõugasti sõnul väga palju – kümneid kordi rohkem kui tavalisel foorisüsteemil.

Andurid ei tee autot kindlaks, kui see ei seisa korrektselt stoppjoone taga, valgusfoori ees. "Te võite seal oodata kasvõi igavesti, ilma et midagi juhtuks, või niikaua, kuni keegi sõidab teile selja taha," mainis Nõugast. Samamoodi ei tuvasta andurid autot, mis sõidab väga aeglaselt – tema taha võib koguneda kilomeetripikkune rivi, ilma et midagi juhtuks.

Igaüks hakkama ei saa

Uue süsteemi juurutamine on kulukas ja pikk protsess, sest juba olemas olev süsteem peab jätkama häireteta tööd. Piltlikult öeldes on vaja ümber seadistada 270 foorikontrollerit ja nende sideseaded, sellega loodetakse ühele poole saada käesoleva aasta lõpuks. Palju katsetusi on juba tehtud ja palju on veel ees, et leida parim muutuva ja tavalise foorijuhtimise tasakaal. Praeguse eriolukorra ajal on katsetused ja mõõtmistulemused kahjuks ebatäpsed, sest laevadelt saabuvad liiklusvood on kordades väiksemad kui tavaliselt. Ka taksojuht Arkadi kinnitas, et enne karantiiniaja algust oli taksojuhi elu nagu lill – vaatamata talvehooajale tuli laevadelt palju rahvast, kes tahtsid enamasti sõita kesklinna peentesse hotellidesse ning restoranidesse. "Praegu jääb üle ainult loota, et varasem elu taastub mingil kujul!"

Samasugune süsteem töötab ka näiteks Itaalias Torinos. Seal asub foorijuhtimise tarkvara testiala, mida kasutatakse uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Torinos on tegeldud selle arendamisega 30-40 aastat. "Seega ei vasta tõele väited, et ah, küll koolipoisid teevad analoogse lahenduse nädalaga ära," lausus Nõugast. "Teadmised, mis selle süsteemi taga on, ei ole võrreldavad sellega, milleks oleks võimelised üksikud inimesed."

Eestis on väga vähe inimesi, kes on võimelised selliseid suuri süsteeme looma. Nii tuli kasutada eksperte Itaaliast ja Peterburist. Helsingis lülitatakse oludega kohanev foorisüsteem vastavalt vajadusele käsitsi sisse, meil saab see olema automaatne.

"Kui rääkida kohtadest, kus veel süsteem end õigustada võiks, siis Tallinna oludes tasub kaaluda näiteks Tartu maanteed lennujaama lähistel," ütles Novikov. "Seda koosmõjus Ülemiste Cityga, sest ühelt poolt on piirkonnas olemas lennuliiklusega ja teiselt poolt tööaja lõpuga seonduv tipptund, mille leevendamisel võivad olla abiks isekohanduvad foorid."

Uusi foore saab ka kuulda

Jalakäijale või ratturile süttib roheline tuli, kui ta nuppu vajutab või andur ta registreerib. Rohelisest tulest annab vaegnägijatele teada ka helisignaal.

Kasutusel on veel jalakäijate ja ratturite tuvastamise andurid. Jalakäijad saavad endale rohelise tule kas nupule vajutades või kui andur nad kindlaks teeb. Videoandur registreerib, kui jalakäija on peatunud foori taga ja seisab ühe koha peal. Veendumaks, et andurid on kergliikleja kindlaks teinud, tuleb jälgida foorinuppude tulesid. Kui foorinupu tuli süttib, süttib ka roheline tuli. "Nii ei pea näiteks rattur maha tulema, et nuppu vajutada – kui andurid ta kindlaks teevad, saabki üle Reidi tee," selgitas Nõugast.

"Meie jalakäijad ei ole nõus lubavat tuld minutite kaupa ootama, maksimaalne ooteaeg linnas jääb tipptunnil 70-80 sekundi kanti. Õnneks peab jalakäija vaid mõnes kohas nii kaua ootama, enamasti saab ta kiiresti üle. Inimesel tuleb küll keset teed saare peal oodata ja autod pritsivad ta teinekord märjaks. Alternatiiv ehk pikem ooteaeg aga ka ei sobi. Nn poolitatud üleminek annab ka võimaluse ristmikke omavahel paremini koordineerida. Nii, et kõik rahul oleksid, Tallinnas teha ei saa, sest siin on ristmike kaugused ja ristmikud ise eri koormusega. Seega tuleb leida kõige sobivam kompromiss jalakäijate ja autode vahel."

Tänu anduritele süttib autodele ülekäiguradadel punane ainult siis, kui jalakäija tõesti tahab üle tee minna. See tähendab sujuvamat liiklust.

Kõik andurid on dubleeritud nuppudega ning ka vaegkuuljasõbralikud ehk varustatud summeritega. Reidi tee asub mere ääres, kus ilm võib tihti vingerpussi mängida, andurid töötavad aga iga ilmaga.