Tüdruk, keda keegi ei tunne, kuid kelle nime teab kogu maailm

Emil Jellineki tunti ka kui monsieur Mercedest, sest ebauskliku inimesena nimetas kõik oma lapsed, villad ja hotellid María de las Mercedesi, ehk hispaania keeles püha Maria järgi. Tegu oli ekstravagantse, kuid eduka inimesega, kelle perre sündis 16. septembril 1889 tütar. Loomulikult ei puudunud ka talle pandud nimest sõna Mercedes - Mercédès Adrienne Ramona Manuela Jellinek.

1983. aastal kohtus tolleaegne Austria-Ungari suursaadik Emil Jellinek Pariisis Gottlieb Daimleriga. Jellinek huvitus sel perioodil väga autodest ning plaanis oma uuelt tuttavalt tellida mõned, millega saanuks eelseisvatest võidukihutamistest osa võtta. 60-aastasele Daimlerile kulus innukas ja entusiastlik inimene väga ära – ta oli just mõned kuud tagasi elanud üle infarkti ning ka tema rahaline pool polnud just väga kiita.

Jellineki, ta võistles pseudonüümi "Monsieur Mercédès" all, kihutamised polnud just kõige edukamad ning esimene võit tuli alles viis aastat pärast Daimleriga tutvumist. Fakti kasutati edukalt Daimleri autode reklaamimisel ning Jellinek võeti firmasse partneriks. Pärast Gottlieb Daimleri surma 1900. aasta 16. märtsil võttis Jellinek firma ideoloogilise poole enda kanda ning hakkas ka autode ehitajatele rohkem ette kirjutama, mis klientidele rohkem meeldida võiks. Inseneride mõtlemist pidas ta liiga traditsiooniliseks ja kuluefektiivseks, tema käsul muudeti autod madalamaks, pikendati teljevahet ja rööbet. Ta nõudis, et autode kered ehitataks kergest terasest, mille külge kinnitataks veermik ning lõpuks ka mootor.

1900. aasta novembriks said autod valmis. Jellinek ostis ära kogu partii ning nimetas need oma tütre auks Mercedesteks. Järgmise aasta jaanuaris viis kuus neist võistlema, kuid tänu mitmetele keerulistele mehaanilistele lahendustele jäi nende kiirus napiks ning mingit edu ei tulnud. Jellinek saatis need tehasesse tagasi ja käskis ümber ehitada. Kahe kuu pärast Nice´i ümbruses peetud võistlusel olid kohal juba hoopis teistsugused autod, mis domineerisid kogu võistluse käigus. Tippkiiruseks saavutati 86 km/h, kuid rohkem äratas tähelepanu keskmine kiirus: 51,4 km/h, kui eelmine rekord oli 31,3. Tolleaegne Prantsuse Autoklubi peasekretär Paul Meyan ütles: „Me oleme sisenenud Mercedese ajastusse.”

Vähem kui kolme aasta pärast registreeris Jellinek Mercedese kaubamärgina ning sellistena jõudsid need tol aastal ka Pariisi autonäitusele. Autode kõrval eksponeeriti ka Mercédès Adrienne Ramona Manuela portreed. Isa Jellinek teatas, et auto loomisel pöörati suurt tähelepanu igale detailile, just nagu tütre kasvatamisel.

Tänu Jellineki tutvustele levisid Mercedesed nii Euroopas, kui Ameerikas ja isegi Aasias üsna kiiresti tekitades kõikjal furoori ja sensatsiooni. Neid positsioneeriti kui jõukale, sportlikkust ja mugavust hindavale härrasmehele sobivat sõidukit. Ettevõtte juhtkond aga pidas peagi vajalikuks firma Daimler-Mercedeseks ümber nimetada. Pärast ühinemist 1926. aastal Benzi tehastega, jäi ettevõtte nimeks Mercedes-Benz.

Mercédès Adrienne Ramona Manuelal endal oli kena lauluhääl ning talle meeldis väga muusikaga tegeleda. Autode vastu ta mingit erilist tõmmet ei tundnud. 19-aastaselt abiellus ta parun von Schlosseriga, elas kuni esimese maailmasõjani Viinis. Sõjas laostus paar täielikult. Väidetavalt nähti teda 1918. aastal tänavail toitu kerjamas. Hiljem jättis ta oma kaks last ja esimese abikaasa ning abiellus parun von Weigliga. Ta suri 39-aastaselt vähki ning on maetud Viini, oma perekonna hauaplatsile.