Turvaline sõitmine algab õigest istumisasendist ja teisi tarkusi turvavarustuse kohta

Auto kere, turvavöö koos istmega ning turvapadjad on kolm peamist passiivse turvavarustuse osa, mis kaitsevad autos viibijaid siis, kui avariid vältida ei õnnestu. Seepärast peab neisse suhtuma hoole ja tähelepanuga.

Tänapäeva auto on varustatud arvukate elektrooniliste abilistega, mille ülesanne on õnnetusi ennetada. Neist ükski ei võta juhilt vastutust liigelda turvaliselt ja suhtuda vastutustundlikult turvavarustusse, mida nimetame passiivseks turvavarustuseks.

Toyota järelteeninduse ekspert Lauri Ert selgitab, mida saab autojuht ise teha, et muuta liiklemine enda ja kaasliiklejate jaoks turvalisemaks.

Korrektne istumisasend, põhjapesu pärast soolamärjal teel sõitmist ja õiged hooldusvõtted peaksid kuuluma autokasutaja igapäeva. Turvavöö kinnitamine aga on niivõrd elementaarne, et sellele järgnevates nõuannetes eraldi tähelepanu ei pööra.

 

Pea meeles: turvapadi on õhukott!

Auto turvavarustusest kõneldes seostub inimestele pärast turvavööd esimese asjana sageli turvapadi. Ingliskeelsest sõnast "airbag" ehk õhukott on eesti keeles saanud sootuks tugevama tähendusväljaga "turvapadi", ehkki kõik teavad, et pehmet ja mõnusat sulepatja auto roolist ega mujalt löögi pehmendamiseks välja ei vupsa.

Nii ongi turvapadja ülesanne avarii hetkel momentaalselt õhuga täituda ja siis sellest tühjeneda, et vähendada sõidukis viibivate inimeste vigastusi.

Turvapadi peab olema avanenud enne, kui meie nägu selle vastu puutub. Vastasel juhul lööb meie suurel kiirusel ette poole liikuva pea pihta suurel kiirusel vastassuunas liikuv kott (nagu jalgpall) ning kehaosadele rakenduv jõud on kordades suurem ehk kehavigastused ulatuslikumad.

Oluline on meeles pidada, et kõikide avariide puhul turvapadi ei pea ega tohigi avaneda. Patjade avanemist juhib väga täpselt seadistatud arvutisüsteem, mis sekundi murdosade jooksul analüüsib kokkupõrke- ja liikumissuunda ja tugevust ning teisi tegureid. Näiteks juhul, kui auto kaotab hetkeks juhitavuse ja toimub maanteekiirusel löök vastu teepiiret, siis enamasti saab juht kontrolli auto üle tagasi ning pidurdab ise hoo maha. Kui selle löögi peale avaneks turvapadi, oleks sõiduk juhi kontrolli alt väljas.

 

Roolist hoia kinni kahe käega. Ja õigesti!

Et turvapadi saaks täita oma ülesannet, peab juht enda ja rooli vahele looma vähemalt 30 sentimeetrit pika turvaala. Tähelepanu peab pöörama enda asendile suhtes rooliga. Seda saab sättida nii: siruta juhiistmel istudes käsi sirgelt välja ja aseta randme alumine osa rooli ülemisele tipule. Kui nüüd roolist mõlema käega selleks ettenähtud kohtadest kinni võtta, peab küünarnukkidesse tekkima nurk. Roolid õigesti siis, kui vasak käsi hoiab kinni kella 10 ja parem kella 14 kohalt. Paljudel roolidel on nendes asendites nn "pöidlatoed" - kui leiad enda pöidlad nendelt, siis oled roolist õigesti kinni võtnud.

Normaalses tööasendis võiksid käed olla roolil rinna kõrguselt. Kui peaks tekkima olukord, kus on tõesti vaja autot juhtida ja rakendada sõiduki juhtimisel jõudu (nt avarii vältimiseks), on võimalik seda ka teha. Vastasel korral pole juhil puht ergonoomiliselt jõudu sõidukit ohjata, vaid temast saab kriitilises olukorras lihtne reisija.

 

Õiget sõiduasendit tuleb harjutada

Kui juht istub roolis, on see tema töökoht, mitte meeleolu- või puhkepaik. Kui oled natukenegi vales asendis, hoiad roolist ühe käega, istud viltu või teed mida iganes sellist, mis keha tasakaalust välja viib, tekitad luu- ja lihaskonnas stressi ning väsitad end.

15-30 minutit kestva lühikese sõidu järel suudab enamik kehasid lühiajalist koormust taluda ning hiljem ka stabiliseeruda, kuid pikema reisi puhul on õige tööasend väga oluline. Pealegi - korrektne sõiduasend on väga mugav ning selles võib olla tunde ja tunde ilma, et keha väsiks. Kui juhiiste on istmemäludega, tuleks enda õige asend ära salvestada.

 

Turvavöö on tõhus siis, kui istud õigesti

Turvavöö ülesanne on keha massi kinni hoida, kuid see on võimalik ainult siis, kui vöö on paigutatud õigesti ja inimene istub korrektselt.

Seljatugi peab olema nii püstises asendis kui võimalik. Autokoolis sellest palju ei räägita, kuid professionaalsed juhid teavad väga hästi, et päev otsa lösakil vedelemine viib sind varsti haiglasse. Ka tagant otsasõidu puhul annab iste toe. Mida madalamal seljatugi on, seda vähem tuge see pakub, nii küljelt kui tagant toimuva kokkupõrke puhul. Samuti aitab võimalikult püstine seljatoe asend ergonoomiliselt selga "päriselt" toetada.

Peatoe tsenter võiks olla natuke kõrgem kui kõrva kõrgus. Õnneks on uuemate autode peatoed ja istmed disainitud nii, et väga raske on saada selline isteasend, et toe nö nullasend oleks peast madalam.

 

Jalad sirgu? Kindlasti mitte!

Pikema sõidu ajal võib tekkida soov jalad sirgeks sirutada ja poetada nad pedaalide vahele. Eriti siis, kui abimehed nagu kiirushoidja ja automaatkäigukast teevad jalgade töö ära. Sirgeks surutud jalad on kuritegu su enda vastu! Kokkupõrkel põhjustab see väga suuri kahjustusi, sest liigesed ei paindu, vaid jõu survel murduvad. Nii on ka nö põlve turvapatjade ülesanne lüüa jalad löökkoormuse eest eemale ning efektiivne on see ainult siis, kui jalad ei ole sõiduasendis sirged.

 

Ka kere on su auto turvavarustus

Auto keres on kahte liiki elemente: struktuurielemendid ja kosmeetilised elemendid. Näiteks on kere külgmistel struktuuriosadel kasutatavad materjalid oluliselt tugevamad kui ees ja taga kasutatavad. Hoolimata funktsioonist jagavad nad ülesannet hajutada kokkupõrkel löökkoormust. Seepärast on oluline kere eest hoolt kanda mitte ainult regulaarse pesuga, vaid olla remondijuhtumi puhul kindel, et see teostatakse vastavalt remondijuhendile. Ametlikus esinduses ja Autode Keretöökodade Liidu poolt tunnustatud töökodades remondis käies võib rohkem kindel olla, et tööd teostatakse vastavalt nõuetele.

Tõsisema avarii korral võivad kahjustada saada sõiduki ees asuvad pikitalad. Nende sirgestamine on oluliselt odavam kui väljavahetamine, kuid soodsama vastupanu teed minnes nõrgestame talade struktuuri. Lisaks on auto turvavarustus programmeeritud töötama rikkumata (loe: õige tugevusega) pikitalade järgi. Kui peaks uuesti juhtuma avarii ja taladele avaldub taas löökkoormus, on nende materjal pehmem ja võib juhtuda, et turvapadi ei avanegi või avaneb ettenähtust hiljem. Seepärast on oluline, et kõik struktuuriosade remonttööd oleks teostatud järgides remondijuhendit.

 

Austraallane peseb soola maha. Miks sina ei pese?

Kui austraallane sõidab autoga ookeaniäärsel liivateel, peseb ta pärast sellelt maha keeramist auto põhja kohe puhtaks. Ta teab väga hästi, et soolane keskkond on auto põhjale hävitava mõjuga. Ka omaniku käsiraamat ütleb, et kui oled sõitnud kemikaalidega töödeldud teel, tuleks autot viivitamatult pesta. Eestis on 3-4 talvekuu jooksul tänavad väga harva kuivad, mistõttu peaks põhjapesu olema sisuliselt igapäevane tegevus. Kui nii tihti ei jõua, võiks põhjapesu pärast vähemalt kord nädalas ikkagi muret tunda.

 

Klaasikriimu suhtu vastutustundlikult

Auto tuuleklaas ei ole mitte ainult avara vaatevälja pakkumiseks, et võimalikult kvaliteetne teave liiklusest juhini jõuaks, vaid selle ülesanne on lisaks kaitsta sõitjaid ning olla samuti kere struktuurielemendiks. Kui esiklaasis on täke, siis on see klaasi kõige nõrgem koht. Väike täke ei pruugi turvalisust oluliselt mõjutada, kuid mõra viib klaasi kaitseefekti alla 50%. Kuna esiklaasi vahetamine või pisiremont on tehtud väga lihtsaks, oleks patt seda võimalust mitte kasutada. Kõige kindlam on klaasi parandada ja vahetada ametlikus esinduses, sest ainult nii võid kindel olla, et paigaldatakse kvaliteetne tuuleklaas ning ohutussüsteem Toyota Safety Sense on nõuetekohaselt kalibreeritud.