200 km/h vabadus? Mootorratturite valed valikud ja karm reaalsus

Eelmisel aastal vigastasid mootorrattad Eesti teedel 119 inimest ja viisid hauda üheksa. Peaaegu igal neljandal juhtumil oli põhjus lihtne ja selge: mootorrattur ise. Täpsemalt öeldes, 76% nendest õnnetustest olid põhjustatud just mootorratturite endi tegevusetusest, hooletusest või lihtsalt hoolimatusest. Ning kui asi lõppes surmaga, kerkis statistika esile veel selgemalt – põhjuseks kiiruseületamine. Mitte lihtsalt mõned kilomeetrid üle piiri, vaid sageli täiesti ulmelised numbrid.

Näiteks mullu augustis märkas politseipatrull Tallinnas, Haabersti linnaosas, mootorratturit, kes sõitis tagarattal ja ületas kiirust märgatavalt. Sõiduk peatati ning juhile sai saatuslikuks ka mootorrattale kinnitatud salvestusseade, mille andmetest selgus: kiirus asulasisesel teel oli 191 km/h. See ei ole eksimus. See on otsus. Tõsine, teadlik ja ohtlik otsus. Sellele järgneski politseiotsus: juhtimisõigus ära 16 kuuks ja lisaks ekspertiisikulude tasumine. Juht kaebas otsuse edasi, kuid Harju Maakohus jäi politsei otsusele kindlaks.

Kahjuks leidub siiani mootorrattureid, kes usuvad, et liiklusreeglid on pelgalt soovituslikud ja et võimsama rattaga lihtsalt ei saa piirkiirusest kinni pidada. Veelgi enam, kui taga on kaasreisija või sõidetakse grupis, tekib paljudel vastupandamatu soov end tõestada – näidata, kes on seltskonna „alfa“. Aga adrenaliin, kui seda õigel ajal ei ohjeldada, muutub väga kiiresti statistikaks.

Kui liikuda kiirusel 200 km/h, jõuab sõiduk üheainsa sekundiga edasi 55,5 meetrit. Täielikuks peatumiseks on vaja üle 200 meetri. Üks väike viga – üks hetk, kui keegi astub ülekäigurajale, keegi keerab vales kohas või keegi lihtsalt ei näe suunduvat raketti – ja see võib tähendada surma. Mitte ainult juhile, vaid ka süütule vastutulijale. Hea sõiduoskus ei päästa sind, kui sa ei saa kindel olla kõigis teistes liiklejates.

Kõik me tahame jõuda koju. Mitte ainult sina, mootorratturina, vaid ka autojuht, jalakäija, rattur. Ja võib-olla, just võib-olla, istub sulle vastu tulevas autos sinu enda laps.

Liikluse toimimine põhineb vaikival kokkuleppel – et kõik osalejad järgivad reegleid. Et me saame eeldada, et ka teised liiguvad ettearvatavalt. Kui see eeldus puruneb, puruneb sellega sageli ka elu.

Motohooaeg on alanud. Palun ära tee oma hooaega kellegi elu viimaseks. Avalikud teed ei ole võistlusrada ega oskuste demonstreerimise plats. Aitäh neile, kes saavad aru, miks reeglid üldse loodi. See ei ole vabaduse piiramine. See on ellujäämise võimaldamine.