Eelmisel aastal ei toimunud Eestis ühtegi lennuõnnetust
Eelmiselnädalal avaldas Transpordiamet taas iga-aastase lennuohutuse kokkuvõtte. Raportist selgub, et 2020. aastal ei toimunud Eestis ühtegi lennuõnnetust ning samuti ei olnud ühtegi hukkunut, mis näitab, et meie lennunduse ohutuse tase on jätkuvalt kõrgel.
Transpordiameti lennundusteenistuse lennundusohutusnõunik Eva Maiste selgitas, et koroonaviiruse põhjustatud pandeemia on väga tugevalt mõjutanud lennundust nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil. “Võrreldes 2019. aastaga on vähenenud nii ärilise lennunduse lendude arv kui lennundusohutust mõjutavate juhtumite arv umbes 60%,” lisas Maiste.
Kokku teavitati eelmisel aastal 804st Eesti lennundusega seotud ohutusjuhtumist, millest 365 ehk veidi alla poole toimusid välisriigi õhuruumis. Lennuohutust mõjutav juhtum on mistahes sündmus, mis ohustab või võib sellega mitte tegelemise korral ohustada õhusõidukit või sellega seotult inimesi. Tõsistest intsidentidest teatati eelmisel aastal 3 korral. Tõsine intsident on juhtum, mille puhul oleks suure tõenäosusega võinud toimuda õhusõidukiga seotud õnnetus.
Lennundusteenistuse direktor Rait Kalda kinnitas samuti, et Eesti lennuohutus on heal tasemel. Viimane hukkunutega lennuõnnetus toimus 2017. aastal, kui Kuusiku lennuvälja lähedal kaotasid iseehitatud motoriseeritud deltaplaaniga toimunud lennuõnnetuses elu kaks inimest. “Meie soov on, et Eestis ja Eesti lennundusettevõtete tegevuse läbi ei kaotaks elu ükski inimene ja koostöös lennundussektoriga Transpordiamet selle nimel ka igapäevaselt tegutseb. Eesti lennuohutuse tase on sarnaste lennumahtudega riikidega võrreldes heal tasemel,“ lisas Kalda.
Lennuohutuse kokkuvõttest selgub, et Eestis on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud ka mehitamata õhusõidukite ehk droonide lennutamine. Transpordiamet tuletab siinkohal meelde, et droonide lennutamisel tuleb eelkõige arvestada mehitamata õhusõidukite lennutamisel kehtivate reeglitega ja teiste õhuruumis liiklejatega, kuid ära ei tohi ka unustada teiste inimeste privaatsust droonidega pildistamisel ja filmimisel.
Nissan toob LEAFi tagasi Ühendkuningriiki
Nissan käivitas Sunderlandis kolmanda põlvkonna LEAFi tootmise läbimõeldud tööstusinvesteeringuga, mille väärtus seisneb tootmisliinides, akudes ja töökohtades. Nissan LEAF, auto, millega jaapanlased kunagi massilise elektriautode tootmise mängu avasid, on taas Suurbritannias tootmises. Kolmanda põlvkonna LEAF hakkas vaikselt veerema Sunderland Plant’i põhjalikult ümber ehitatud tootmisliinilt, millega Nissan juurutab praktikasse oma kaua reklaamitud...
Elektriline VW ID. Polo seab lati madalale hinnas ja kõrgeks sõiduulatuses
Volkswagen valmistub avama uue peatükki oma väikeklassi ajaloos ja teeb seda märksa ambitsioonikamalt, kui nimi esialgu lubab. Elektriline VW ID. Polo jõuab müügile juba lähikuudel ning saab kaasa tehnika, mis ei jätagi muljet odavast kompromissist. Vähemalt paberil. Mootorivalik põrutab kuni 211 hobujõuni, sõiduulatus kuni 450 kilomeetrini ning ruumi pakub see...
Ford keerab elektripöörde hübriidseks
Ford otsustas teha sammu tagasi, või täpsemini kõrvale, ja tõmbab joone alla oma seni kõige ambitsioonikama elektrikastika loole. F 150 Lightning kaob tootmisest juba enne aasta lõppu. Täiselektriline kastiauto, mida veel hiljuti esitleti kui Ameerika autoikooni uut ajastut, loovutab koha hübriidile. Elektrifitseerimine ei kao kuhugi, lihtsalt vorm muutub, ning Ford...
Maserati Grecale V6 muudab jõujooni, turbomootor kaob vaikselt tagauksest
Maserati otsustas Grecale mudelirea põhjalikult ümber mõtestada ja tegi seda itaallaslikult, vaikselt, kuid enesekindlalt. Seni algas bensiinimootoriga Grecale elu tagasihoidliku neljasilindrilise turbomootoriga, nüüd astus see lahendus kõrvale ja asemele tuli V6. Itaalia tootja korrastas Grecale bensiiniversioonide valiku esialgu Ameerika Ühendriikides. Seni pakkusid GT ja Modena versioonid 2,0 liitrist reasneljast, mis...
Peugeot katsetab nelinurkset asja, mis avaks ukse roolita tulevikku
Peugeot otsustas roolimise teema lõpuks päriselt lauale tõsta ja mitte ainult visandite või kontseptsioonide kujul. Prantsuse autotootja alustas reaalseid katseid elektroonilise roolisüsteemiga, mille keskmes seisab ebatavaline, peaaegu ruudukujuline juhtelement nimega Hypersquare. Süsteemi esmaesitluse roll langeb suure tõenäosusega järgmise põlvkonna Peugeot 208 mudelile. Peugeot testib roolilahendust, mida autotööstuses tuntakse nime all...