Eelmisel aastal toimus rekordarv liiklusõnnetusi metskitsedega

2019. aastal fikseeriti Eestimaa teedel 4885 liiklusõnnetust metskitsedega, mis on 10% suurem kui eelneval aastal.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. „Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel,“ selgitas Salmu. „Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus,“ lisas ta.

2018. aastal oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408, aasta võrra varem, 2017-ndal oli juhtumeid 2916. Enim toimus möödunud aastal liiklusõnnetusi Harjumaal.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. „Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,“ ütles Korts. „Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada“.

Enim kokkupõrkeid on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul. Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219, lisaks 18 juhtumit, kus põder sai ilmselt vigastusi, aga jooksis ära metsa. Kirjeldatud hukkumistest toimus 27 raudteel. Huntidega toimus 3, hirvede ja karuga 10, ilvesega 6 liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust ning õnnetuste arv püsis jätkuvas langustrendist.