Ettevaatust autojuhid: kevad üllatab liikluses

Üldiselt on kevad liikluses periood, mil liiklusõnnetuste ja kannatanute arv kasvab. Praeguse koroonaepideemia tõttu on liiklemine Eesti teedel küll vähenenud ja seetõttu on langenud ka liikluskahjude arv.

Siiski toob kevad endaga kaasa mitmeid hooajaspetsiifilisi õnnetusi, millega nii politsei kui kindlustusfirmad igal aastal silmitsi seisavad.

"Kevadel ilmuvad teedele jalgratturid ja mootorratturid ning erinevad hooajasõidukid, mistõttu muutub liiklus võrreldes talveperioodiga nähtavalt. Seetõttu tekib ka rohkem ootamatuid ning tähelepanematusest tingitud eksimusi manöövrite sooritamisel," ütles ERGO transpordikindlustuse grupi juht Kaido Naarits. Ta lisas, et maanteedel tõusevad kevadel sõidukiirused ning võib täheldada ka juhtide kiirustaju muutust. "Oluline on siiski jälgida, et ei ületataks piirkiirusi ning tegelik sõidukiirus vastaks teeoludele ja sõiduoskustele."

ERGO kaardistas suuremad ohukohad ja soovitused, millele iga autojuht võiks kevadhooajal tähelepanu pöörata.

Pimestav päike

Pole üllatus, et kevad toob endaga kaasa päikselised ilmad, kuid sellega seoses kohati ka piiratud nähtavuse autojuhtide jaoks. Et vältida vaatevälja pimestamist, tasuks välja otsida päikeseprillid, mis võiks autos tegelikult koguaeg olemas olla. Teiseks tasub üle kontrollida auto esiklaas ning seda puhastada nii seest kui väljast. Kui esiklaas on must ja täkkeid täis, võib päikselise ilmaga nähtavus olla üsna kehv.

Kaherattalised teel

Kevadel ilmuvad liiklusesse erinevad kaherattalised: nii mootorrattad, jalgrattad kui ka erinevad tõukerattad ja tasakaaluliikurid. Olukord teedel muutub talvega võrreldes märgatavalt kirjumaks, ent paljud autojuhid ei oska muutunud oludega piisavalt kiirelt kohaneda. Kindlasti peavad autojuhid olema ratturite suhtes tähelepanelikud, seda enam, et kaherattalisel liikleja on nõrgemal positsioonil. Jalgratturitel tuleb lähtuda liiklusreeglitest, kuid kahjuks ei pea kõik ratturid neist kinni. Sageli ilmub rattur ootamatult kuskilt välja või teeb mõne ohtliku manöövri, mis pahatihti lõpeb õnnetusega. Samuti leidub autojuhte, kes ei taha kergliiklejatega arvestada. Seega ohukohti on siin jätkuvalt. Olgem üksteise suhtes mõistvad, tähelepanelikud ja arvestagem teineteisega.

Lapsed teel

Praeguse koroonakriisi tõttu on lapsed senisest rohkem kodus ja ilusate ilmadega loomulikult ka õues. Kuna vanemad on sageli hõivatud tööasjade või majapidamisega, uitavad paljud lapsed iseseisvalt ringi ja võivad mänguhoos või tähelepanematusest sattuda autoteele. Autojuhtidel tasub olla eriti valvas linnades ja alevikes, sest oht, et keegi nurga tagant ootamatult välja jookseb, on suur. Kindlasti tuleb õuealal hoog maha võtta – sõiduk peab õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuma jalakäija kiirusega ja temast eemal mitte kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis.

Ohtlikud löökaugud

Meie kliima pole just teekattesõbralik ja üldiselt on pärast talve olukord Eesti teedel mõneti muutunud. Esineb rohkem löökauke ja mõni neist võib juhti tabada ootamatult. Tähelepanelik tasub olla ka kruusateedel, mille pinnast pole jõutud veel korda teha või halvemal juhul ei tehtagi. Sellistel teedel tuleb kiirust oluliselt vähendada, et vältida auto lagunemist. Aeglasema sõidukiiruse tõttu mõni minut kauem kestev sõit on kokkuvõttes nii ajaliselt kui rahaliselt soodsam – jääb ära remondifirma külastamine ning alles jääb ka remondile kuluv raha.

Põllutöömasinad ja ohtlikud veosed

Kevadel ilmuvad liiklusesse põllutöömasinad, millest mõni veab tohutut koormat või suurt põllutööriista. Siin on ohte mitu. Põllumasinaid võib muuhulgas liikumas näha suurtel maanteedel, kus nende kiirus võrreldes teiste sõidukitega on väga madal. Lisaks võib veose koormalt midagi maha pudeneda või õhku lendlema jääda, mis võib oluliselt piirata tagumiste sõidukite nähtavust ja takistada liiklust. Seetõttu tuleb põllumasinatele lähenedes oma sõidukiirust oluliselt vähendada, hoida suuremat pikivahet ja veenduda, et möödumine neist oleks turvaline.