Euroopa Kosmoseagentuuri lennumasin viib meid Mach 5 ajastusse

Kui arvad, et tänapäeva lennundus on juba jõudnud tehnoloogilise tipu lähedale, siis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on valmis selle kildudeks pilduma. Nad käivitasid projekti Invictus – tulevikku vaatava initsiatiivi, mille eesmärk on luua taaskasutatav hüperhelikiirusega lendav aparaat, mis tõuseb õhku nagu tavaline lennuk ja kihutab seejärel Mach 5 kiirusel, ehk umbes 6150 kilomeetrit tunnis. Ja seda kõike vesiniku jõul.

Selle õhulise monstrumi südames tuksleb SABRE-tehnoloogial põhinev mootor, mis kasutab enneolematult kavalat eeljahutussüsteemi. Selle insenerkunsti saavutuse taga on briti Reaction Engines Ltd, ESA entusiastliku toetuse saatel. See mootor suudab hüperkiirusel lennates ülikuuma sissetuleva õhu sekundiga maha jahutada, hoides lennumasina sõna otseses mõttes üles sulamata. Sellise kiirusega lendamine ei tähenda ainult suurt numbrit spidomeetril, see on täielik tehnoloogiline ellujäämiskunst.

Projektis osalevad lisaks ESA-le mitmed mõjukad tegijad: Briti Frazer-Nash, Spirit Aero Systems ja teadusliku gravitatsioonikeskuse rolli täitev Cranfieldi Ülikool. Juba järgmise 12 kuu jooksul tuleb välja kava lennujuhtimissüsteemiks, ja kogu jõuallikas testitakse tervikliku, lennuvõimelise platvormi koosseisus, alates õhuvõtuavast kuni põlemiskambrini.

ESA ei räägi pelgalt mingist teaduslikust fantaasiast. Invictus tähistab Euroopa vastust järjest intensiivistuvale globaalsete jõudude hüperhelirelvade ja luuredroonide võidujooksule. Kui USA, Hiina ja Venemaa rammivad oma strateegilisi edusamme meediaruumi nagu haamriga seina, siis ESA tuleb mängu stiilselt, vesinikupõhiselt ja praktilise mõttega: muuta kosmoselennud, kaubaveod ja luuremissioonid kiireks, ökonoomseks ja korduvkasutatavaks.

Ja mis kõige olulisem: see pole lihtsalt militaarne musklinäitamine. Invictus pakub platvormi, mille najal saab arendada tsiviilrakendusi, katsetada uusi tehnoloogiaid ja luua täiesti uut lennunduse ajastut, kus maandumisrada ei tähenda maandumispiiri, vaid stardipunkti orbiidile. Euroopa võib olla hiline ärkaja, aga ärgates plaanib ta lennata kaugemale ja kiiremini kui kunagi varem.