Kopli raudteeliin tasub kaalumist

Kui täna siseneks keegi Elroni porgandirongi ja ütleks klienditeenindajale, et tahab sõita Telliskivi peatusest Koplisse Meeruse peatusse, siis piletit ta ei saaks, sest selliseid peatusi ega sellist rongiliini pole olemas. Tallinna linnaplaneerijate lähema paarikümne aasta kavades on Kopli reisirong aga juba sees.

Enamgi veel, reisirongiliini rajamist Koplisse näeb ühe alternatiivse võimalusena ette ka Põhja-Tallinna üldplaneeringu kava, mis käsitleb linnaosa arengut kuni 2038. aastani.

Kõige kiirem ühistransport

Tallinna linnaplaneerimise ameti linnaplaneerija Jaak-Adam Looveeri sõnul võiks Kopli reisirongiliin alata Koplist Meeruse sadama juurest, mööduda seejärel Kopli liinidest, Paljassaarest, Krulli ja Volta kvartalist ning jõuda välja Telliskivi loomelinnakusse ja lõpuks Lilleküla uuendatud rongijaama. Lilleküla sõlmjaamas saaksid reisijad mugavalt ja kiirelt ümber istuda Tartu, Viljandi ja Keila poole sõitvatele rongidele, samuti linna ühistranspordile. Käigus võiksid olla veel Tallinna-sisesed rongiliinid Meeruse-Ülemiste ja Meeruse-Pääsküla. Kaalutakse ka Meeruse-Maardu liini avamist, kuid selleks on aga vaja ehitada Maardu linnani 3,3 km pikkune uus raudteeliin.

Kopli reisirongist peaks saama kõige kiirem ühistranspordivahend Kopli ja kesklinna vahel. Sellest tulenevalt on Kopli ja kesklinna vahele kavandatud ainult 3-4 peatust, mis rajatakse eelpool nimetatud Kopli asumite juurde.

"Koplis on raudteerööpmed praegugi maas, kuid see raudtee vajab selleks, et reisirongid saaksid seal kavandatud kiirusega sõita, põhjalikku remonti ja ümberehitamist," rääkis Looveer. "Seal on vahepeal keerukaid kohti, nagu näiteks ristumised Tööstuse ja Kopli tänavaga, samuti Telliskivi tänavaga. Tööstuse tänava ja Kopli tänava vahelise lõigu võiks viia süvendisse. Paljassaare juures asub raudtee nagunii 5 meetrit Tööstuse tänavast ja ülejäänud raudteetrassist madalamal. Kopli kaubajaama juures on piisavalt ruumi raudtee maa peale toomiseks."

Elanikkond kasvab

Tallinna linnaplaneerimise ameti linnaplaneerija Mihkel Kõrvitsa sõnul jõuti Koplisse reisirongiliini rajamise mõtteni praktilist vajadusest lähtudes. Nii Meeruse sadama, Kopli liinide, Paljassaare kui ka Krulli ja Volta kvartali piirkonnas on ehitamisel või kavandamisel uued elamud ja ettevõtted.

Kiirelt arenevaid ja linnaehituslikult olulisi piirkondi on Koplis ja Põhja-Tallinnas aga veelgi, mis vajaksid uut hingamist. Põhja-Tallinn on elanike arvult praegu kolmas Tallinna linnaosa ja seal elab ligikaudu 60 000 inimest. Prognoosi kohaselt kasvab linnaosa elanike arv eeloleva 25 aasta jooksul 14 000 inimese võrra.

Kui elanikke tuleb juurde, suureneb ka ühistranspordiga sõitjate arv ja Kõrvitsa hinnangul võiks seda arvestades reisirongist saada trammile ja bussile kiirem ja mugavam alternatiiv. Rong hakkaks inimesi vedama eelkõige Kopli ja kesklinna vahel, aga parandaks ühendust ka teiste linnaosadega, näiteks Ülemiste ja Lennujaama piirkonnaga.

Koplisse viiva raudtee ajalugu on pikk, kuid see on ehitatud tööstusettevõtete ja sadamate vajadusi silmas pidades, mitte inimeste veoks. Tänaseks päevaks on tööstus Koplis kokku kuivanud ning raudteid enam endises mahus vaja ei lähe. Paljud raudteeharud on juba ka üles võetud või on kavas seda teha.