Maanteeamet uurib võimalusi teetaristu suhtlemiseks autodega

Maanteeameti tellimusel koostas Warren Concrete OÜ uuringu, mille eesmärk oli analüüsida erinevaid ITS (Intelligent Transport Systems) seadmetüüpe, erinevate tehnoloogiate kasutamise eeliseid ja puudusi ning soovitada parimat lahendust, mida kasutusele võtta.

Liikluse monitoorimise süsteemi lahendustest eristus uuringu koostaja  jaoks erinevate tehnoloogiate, maksumuste, funktsionaalsuste ning kasutusvõimaluste võrdluses selgelt radarsensor. Radarsensor on väga paindlike paigaldusvõimalustega, samuti suudab see ainsana tuvastada ja loendada kergliiklejaid. Lisaks tuvastab sensor vastassuunas liiklejaid ning intsidente. Seadme kasutusiga on vähemalt 10 aastat ning hoolduskulud puuduvad.

Lähitulevikus on pea iga uus sõiduk, olenemata tüübist (sõiduauto, kaubik, veok), varustatud V2I/I2V (sõiduk-taristu/taristu-sõiduk) kommunikatsiooniseadmete süsteemiga. Info edastamiseks ja vahetamiseks saavad teede ääres olema sõidukitega suhtlevad terminalid. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda ja leida parim võimalik V2I/I2V terminalide sagedusala, mida võiks Eestis kasutusele võtta, arvestades praegusi ning tuleviku kohalikke ja globaalseid turuolusid. Uuringust selgus, et maailmas on kaks konkureerivat tehnoloogiat: ETSI-G5 (IEEE802.11p/DSRC) ja C-V2X. Eestis soovitab uuringu läbiviija ETSI ITS-G5 ja C-V2X ristkasutust. Detsembris tehtud välitestid näitasid, et ITS-G5 ja C-V2X tehnoloogiad sobivad omavahel 95% ulatuses.

Jüri ja Kurna liiklussõlmede vahelisel lõigul puudub tee sulgemise korral hea alternatiivne ümbersuunamise võimalus. Ümbersõitudeks on sellel lõigul kaks varianti: põhjapoolne ümbersõit mööda Tallinna linna tänavaid või lõunapoolne ümbersõit mööda riigiteid. Uuringus sooviti leida parim lahendus olemasolevale teele. Seetõttu soovitatakse kasutusele võtta küljele manuaalselt avatavad väravad, mis on kombineeritud füüsiliselt avatavate tõkenditega. Nii saab vajadusel liikluse suunata vastassuunavööndi kaudu sulgemiskohast mööda.

Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse jaoks on Tallinna ringteele sisenevate liiklusvoogude juhtimiseks oluline saada reaalajas informatsiooni Tallinna linna piiril olevatest seirepunktidest. Tallinnas on kasutusel liikluse seirelahendus, ent seda kasutatakse praegu ainult hilisemate analüüside ja kokkuvõtete tegemiseks. Seega tuleb analüüsida, kas süsteemil on võimekust seirepunktidest tulevaid andmeid reaalajas töödelda ja Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusele edastada.

Oluline on luua ITS lahenduste arhitektuur, et tagada kõikide olemasolevate ja tulevikus lisanduvate süsteemide omavaheline laitmatu toimine ja ladus integratsioon.