Mis ei näe välja nagu jalgratas, see polegi jalgratas

Liikluspolitsei peab üha enam tegelema sõitjatega, kes kasutavad liiklemiseks nõuetele mittevastavaid sõiduriistu. Tehnika areneb kiiresti ja aina rohkem puutub politsei kokku olukordadega, kus liiklejad sõidavad sõidukitega, mille kohta väidavad, et tegu on jalgrattaga, kuid tehnilised andmed jäävad jalgrattast kaugele.

Kui sõiduk näeb välja nagu mootorratas, liigub nagu mootorratas ja maksab nagu mootorratas, siis ehk ongi tegu mootorrattaga, mitte jalgrattaga?

Jalgratas on liiklusseaduse kohaselt vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide abil ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis.

Kui “jalgratta“ võimsus on suurem kui 250 vatti, valmistajakiirus elektrimootori puhul on suurem kui 25 km/h, või sõidukil puuduvad vändad, siis tegemist ei ole enam jalgrattaga. Kui valmistajakiirus on kuni 25 km/h aga võimsus on kuni 1 kw, siis on tegemist pisimopeediga, muul juhul on tegemist juba mootorsõidukiga ja sellega kaasnevad nii registreerimise kui ka juhtimisõiguse olemasolu nõuded.

Enne sõiduki ostmist tasub alati kindlaks teha, millega täpsemalt on tegemist ja kas andmed vastavad sellele, mida väidetakse.

Üleskutse ka kauplejatele- palun sõidukeid müües teha selgitustööd ja vaadata üle müüdavate sõidukite andmed. Kui ikkagi mootori võimsus on mitmeid kilovatte ja valmistajakiirus on kordades suurem, kui lubatud, siis seda sõidukit jalgratta pähe müües võib kliendil teadmatusest üksjagu probleeme tekkida.

Tänud kauplejatele, kes teevad selgitustööd ja kelle müüdavad sõidukid on õigesti määratletud ning pakutakse ka tänavalegaalseid versioone, mida saab suletud territooriumi asemel kasutada avalikus liikluses, kui sõiduk on arvele võetud.

Turvalist liiklemist!