Muudatus nõuab hoonetele elektriautode laadimistaristute paigaldamist

Ehitusseadustiku muutmise eelnõu seob hoone energiatõhustamise toetused saavutatud energiasäästu mahuga ning uutel ja oluliselt rekonstreeritavatel hoonetel peab olema paigaldatud laadimistaristu elektriautodele.

Laadimistaristu tuleb paigaldada juhul kui parkimiskohti on kavandatud rohkem kui kümme. Elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada ka juhtmetaristuga. Juhtmetaristu koosneb kaablikaitsetorudest, millesse on parkimiskoha omaniku või rentniku soovi korral võimalik paigaldada elektrikaabel laadimispunkti jaoks.

Sellega on tagatud, et parkimiskohtade omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti. Mitteelamu puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik laadimiskohtadest ja paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt.

Olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel on elektriautode laadimistaristu nõuded samad, mis uute hoonete püstitamisel, ehk juhul kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, seisab majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu seletuskirjas.

Kuna laadimistaristu paigaldamisega kaasnevad kulud ja ehitustööd, on sellele seatud viie aasta pikkune üleminekuaeg. Nõue ei kohaldu juhul kui laadimistaristu paigaldamise kulud ületavad seitse protsenti rekonstrueerimise kogumaksumusest.

Elektriauto laadimistaristut ei pea paigaldamata hoonetes, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi.

Nõude sätestamisel piirdutakse minimaalse elektriauto laadimispunktide arvuga, sest 2019. aasta alguse seisuga oli maanteeameti registrisse kantud 1443 elektriautot, mis on kõigist registrisse kantud autodest 0,2 protsenti.

Eelnõu võtab üle EL-i direktiivi puhta energeetika meetmepaketist, mille eesmärk on energiatõhususe esikohale seadmine, taastuvenergia valdkonnas globaalse juhtpositsiooni saavutamine ja tarbijate seisukohalt õiglase energia hinna tagamine.

Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Sellega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis ulatub hoonete osa energia lõpptarbimisest 50 protsendini.