Parvalaevaühenduse pidamise kulu jääb aastatega kasvama

Riigikontroll analüüsis Saaremaa ja Hiiumaaga parvalaevaühenduse pidamise maksumust, sellekohaseid lepinguid, üle veetud reisijate ja sõidukite hulka ning leidis, et valitsusel tuleks arvestada asjaoluga, et parvlaevaühenduse kulu riigile jääb üldisest hinnatõusust ja nõudlusest tulenevalt kasvama ning et ühenduse pidamise perspektiividele tuleb mõelda juba praegu.

Parvlaevaühendus on aasta-aastalt läinud kallimaks: tinglikult maksis 2007. aastal riik iga sõiduki üleveo kohta toetust ligi 11,4 ja 2018. aastal 18,3 eurot (kui iga reisija kohta arvestada, siis oli kasv 4 eurolt 8 euroni). Seega on eelmise vedajaga sõlmitud lepingu algusest inflatsiooni arvesse võtmata kulu reisija kohta kasvanud kaks korda ning sõiduki kohta poole võrra. Üle veetavate sõidukite arv on samal ajal kasvanud ca 60%. Palk on veonduses alates 2006. aastast tõusnud ligi 2 korda ning tarbijahinnad ja diislikütuse hind ligi poole võrra ehk kallinemine ei alanud uute parvlaevade ja uue vedajaga.

Toetussumma suurenemist saab eeldada kuni kehtiva lepingu lõppemiseni 2026. aastal, sest teenuse hinda mõjutavad palk veonduse ja laonduse sektoris, tarbijahinnaindeks ning kütuse hind.

2014. aasta parvlaevatranspordi liiniveo hankel olid edukad madalaima hinnaga pakkumuse teinud ühispakkujad TS Laevad ja TS Shipping. Arvutused kummagi pakkumuse ning teenuse maksumust mõjutanud hinnaindeksite tegeliku muutuse ja reiside arvuga näitavad, et Väinamere Liinidega sõlmitud leping oleks osutunud riigile kallimaks.

Parvlaevad sõidavad mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel aastas peaaegu sama arvu reise nagu eelmise vedaja ajal, aga üle veetakse rohkem reisijaid ja sõidukeid ning piletitulu on kasvanud. Valitsus võttis 2011. aastal eesmärgiks eelkõige tekitada parvlaevaveo korraldamisel konkurents, saavutada kokkuhoid ja parem kvaliteet. Konkurents tekkis, sest liiniveo konkursil osales kaks pakkujat. Võrreldes eelmise lepinguga (perioodiks 2006–2016) ei ole teenuse pakkumine tervikuna odavamaks läinud, kuid liinidel on kolme asemel neli uut suurt laeva ning aastatel 2016–2018 on kasvanud üle veetavate reisijate ja sõidukite arv vastavalt 10 ja 15%, sh on kasvanud ka keskmine reisijate arv reisi kohta.

Nõudluse kiire kasv on toonud kaasa suuremad kulud riigile ka uue vedaja ajal. 2017. aastal oli toetussumma uuele vedajale ligikaudu sama mis 2015. aastal ehk Väinamere Liinide tegutsemise viimasel täisaastal – vastavalt 15,8 ja 15,4 miljonit eurot. Hoolimata senisest üleveetud sõidukite hulga kasvutrendist ei osanud riik aga ette näha suvist nõudluse kasvu, mille tulemusel telliti vedajalt 2018. aastal Virtsu-Kuivastu liinil lisareisid kolmanda laevaga. Parvlaeva Regula lisareiside eest maksis riik kokku 1,71 miljonit ning aastane kulu riigile kerkis kokku 18,3 miljoni euroni. Lisareisid on tellitud ka 2019. aasta suveks. Nõudluse kasvutrendiga tuleb parvlaevateenuse planeerimisel ka edaspidi arvestada.

Järgneva kolme aasta jooksul on vaja otsustada, milline on suurte saartega transpordiühenduse pidamise tulevik ja parvlaevaliikluse korraldus lepingu lõppemisel 2026. aastal. Kui riik soovib kasutada lepingus sätestatud võimalust parvlaevad lepingu lõppedes välja osta, tuleb sellest teavitada vedajat hiljemalt 30. septembril 2022 ning väljaostuks vajaminev raha tuleb planeerida riigi eelarvestrateegias (RES) ning selle põhjal ka kõige hiljem 2026. aasta riigieelarves. Kuna 106,4 miljonit eurot on ilmselt liiga suur summa, et seda otse riigieelarve kuludesse planeerida, tuleb välja töötada ka vastav finantseerimisskeem. Samuti tuleb parvlaevaliiklust planeerides arvestada, et kuigi 2018. aastaks ei olnud veel täis hankes kirjeldatud reiside maht, on reisijate ja sõidukite arvu kiire kasv tinginud juba praegu lisavedude ja lisalaeva tellimise suveperioodiks.

Taustaks

Parvlaevaühenduse pidamiseks mandri-Eesti ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel korraldab riik iga 10 aasta tagant vedaja leidmiseks riigihanke, lepib igal aastal vedajaga kokku veomahu ja reisigraafiku ning toetab sõidukite ja reisijate ülevedu riigieelarvest.

2006. aastal korraldatud veoteenuse konkursi tulemusel sõitis aastatel 2006–2016 suursaarte vahel Väinamere Liinid.

2014. aasta riigihankes osalesid lisaks toonasele vedajale Väinamere Liinidele ASi Tallinna Sadam tütarfirmad TS Laevad ja TS Shipping ühispakkujatena. Pakkumuste hindamise metoodika põhjal kujunes ühispakkujate pakkumise hinnaks nüüdisväärtuses 241,1 miljonit eurot, mis oli ligi 30 miljoni euro võrra väiksem Väinamere Liinide pakkumusest. Erinevus pakkumiste maksumuses kujunes peamiselt periooditasu muutuva osa pealt, mis oli ühispakkujatel väiksem kui Väinamere Liinide pakkumuses. Periooditasu muutuv osa on lepingus sätestatud tasu, mida makstakse kord kuus sõltumata reiside arvust. Seda korrigeeritakse kord aastas tulenevalt palgataseme ja tarbijahinnaindeksi muutusest. Periooditasu fikseeritud osa ja reisitasud ei erinenud pakkumustes märkimisväärselt.

2014. aastal korraldatud riigihanke tulemusel osutavad perioodil 01.10.2016–30.09.2026 veoteenust Tallinna Sadama tütarfirmad TS Laevad ja TS Shipping. Parvlaevade ostuks emiteeris TS Laevade emafirma Tallinna Sadam võlakirju 2015. aasta detsembris 60 miljoni ning 2016. aasta juulis 80 miljoni euro eest.

Üleveoteenust reisiparvlaevadega osutab 100% Tallinna Sadama omandis olev tütarettevõte TS Laevad. Kontsernile kuulub viis parvlaeva: Leiger, Tiiu, Tõll, Piret ja Regula.

Alates Tallinna Sadama börsil noteerimisest 13.06.2018 on Eesti Vabariigil (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) 67,03% osalus. 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ning Eesti jaeinvestoritele.

Sõlmitud lepingu järgi on riigil võimalus (aga mitte kohustus) osta 1–4 parvlaeva lepingu lõppedes 2026. aastal välja 26,6 miljoni euro eest ühe laeva kohta. Juhul kui riik soovib seda optsiooni kasutada, on sellest lepingu kohaselt vaja teada anda neli aastat enne lepingu lõppemist, s.o hiljemalt 30. septembril 2022.

Riigikontrolli ülevaade katab ajaperioodi 2006–2018 ehk veoteenuse pakkuja Väinamere Liinide viimase 10-aastase lepinguperioodi algusest kuni 2018. aasta lõpuni, mil liine oli üle kahe aasta teenindanud juba TS Laevad. Ülevaates on käsitletud parvlaevaühendusi Eesti suursaartega ehk Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liine.

Ülevaates kasutatud andmed puudutavad parvlaevaliikluse mahtu (üle veetud sõidukid, reisijad ja tehtud reisid), riigi makstud toetust ning toetust mõjutavaid näitajaid (kütusehinnad, tarbijahinna indeks, palgatase). Võrreldud on kehtiva ja eelmise veoteenuse lepingu tingimusi.

Riigikontrolli audiitorid vastasid järgmistele peamistele küsimustele:

Kuidas on muutunud ühistransporditoetuse summad alates 2006. aastast?

Mille poolest erinevad kahe lepingu, s.o 2006. aastal ja 2014. aastal sõlmitud lepingu tingimused?

Kuidas on muutunud reiside, reisijate ja sõidukite arv alates 2006. aastast?

Samuti oli oluline aru saada, kuidas jõuti parvlaevaühenduste osutamise praeguse korralduseni. Selleks uuriti, mis kaalutlustest riigi vaatest oli lähtutud ja mis eesmärgid olid seatud.

2018. aasta lõpus tundis Riigikontrolli tööplaani tutvustamisel ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon huvi, kas riik on käitunud parvlaevatranspordi korraldamisel heaperemehelikult.