Riik soovib piirata mootorsõidukite peatumist kõnniteedel

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega reguleeritakse mootorsõidukite kõnniteel peatumist, kergliikurite kiiruse ja parkimisnõudeid ning ohutu külgvahega seonduvat. Kliimaminister Kristen Michali sõnul on muudatuste eesmärk tõsta vähemkaitstud liiklejate turvalisust ja luua selgemad reeglid kergliikurite kasutusele.

„Aruteluks pakutud eelnõus on reeglid, et tõukerattad saaks tänavatel korrektselt pargitud ning omavalitsus saaks määrata kaitstud piirkonnad, kus liikumiskiirused on madalamad. Oluliseks muudatuseks on põhimõte, et kohase peatumist lubava liiklusmärgita ei tohi kõnniteel enam auto peatuda – kõnnitee jääb jalakäijatele ning autod püsivad autoteel. Ohutuse tõstmiseks määratleme reeglid, et teel olevast ratturist tuleb mööduda 1,5 m kauguselt nagu mitmetes teistes Euroopa riikides. Tegemist on meie liikluskorralduses märgatavate muutustega, seega ootame tagasisidet ning seejärel saame kokkuvõtteid ning muudatusi teha,“ tutvustas eelnõu kliimaminister Kristen Michal.

Edaspidi ei ole kõnniteel ning jalg- ja jalgrattateel peatumine lubatud, välja arvatud juhul, kui parkimis- või peatumiskohad on liikluskorraldusvahendiga sellekohaselt tähistatud. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda sõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Kergliikurite puhul muudetakse täpsemaks parkimisreegleid. Edaspidi tuleb kergliikur parkida paralleelselt teeäärega ning kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal kui 0,2 meetrit. Samuti nähakse ette kohustus hoida 1,5 meetrist nö läbipääsuala ehk tee ääres kergliikurit parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40 eurolt 60 euroni ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.

Kohaliku omavalitsuse üksus saab inimeste, vara ja keskkonna ohutuse tagamise eesmärgil õiguse kehtestada majandustegevuse nõuded kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste rendile või üürile andmisele. See tähendab õigust kehtestada eeltoodud sõidukitele parkimise piiranguid ning luua kaitstud alad, kus sõidukite sõidukiirus peab olema piiratud. Valdav osa õnnetustest on toimunud just laenukergliikuritega – koostöö omavalitsuse ja laenutajate vahel aitab liiklusohutust tõsta.

Täiendavalt soovitakse muuta liiklust ohutumaks jalgratturile, pisimopeedijuhile ning tasakaaluliikuri juhile, milleks sätestatakse möödasõidul minimaalselt 1,5-meetrise külgvahe hoidmise nõue.

Muudatused, mis puudutavad kõnniteel peatumise keelamist ja 1,5-meetrise külgvahe hoidmist, on plaanitud jõustada alates 2025. aastast. Nii on aega liiklejatel nõuetega kohaneda; samuti jõuavad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja näiteks korterühistud korraldada peatumise kaupade laadimiseks ning riigiasutused vajalikku teavitust teha.

Eelnõule oodatakse arvamusi ja kooskõlastusi augusti lõpuni, misjärel vaatab Kliimaministeeriumi transpordipoliitika valdkond ettepanekud üle ning otsustab eelnõu muutmise ja selle edasise menetluse.

Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.