Rongide osalusel juhtuvad õnnetused on vähenemas

Kuigi mullu kaotasid raudteel juhtunud õnnetustes elu neli inimest, näitab rongiõnnetuste arv siiski langustrendi, vahendab Pealinn.                                                     
Möödunud aastal oli Eesti raudteedel üheksa avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist kaks olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja seitse otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus neli inimest.

Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ning ei saanud ka raskelt vigastada.

Kui analüüsida ajavahemikku 2014-2020, siis positiivse asjaoluna saab välja tuua, et 2020. aastal toimunud juhtumite koguarv on selle ajaperioodi väikseim. Kokkupõrgete arvu osas oli juhtumite arv aastate madalaim. Inimkahjude poolest oli 2020. aasta sarnane 2016. aastale, mil hukkus üks inimene ning vigastada sai seitse.

Juhtumitest kolm toimusid Harjumaal, kolm Tartumaal, üks Lääne-Virumaal, üks Põlvamaal ja üks Viljandimaal. Juhtumitest viis toimusid raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal, neli aga  toimusid väljaspool raudteeületuskohti ehk kohtades, kus raudtee ületamine ei ole lubatud.

Kaks õnnetust olid seotud jalgrattal raudtee ületajatega. Neist ühel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülekäigukohal, kus raudteed tohib ületada vaid jalgsi, mitte jalgrattal. Teisel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülesõidukohal, kus rongi saabumisest andis samal ajal märku ülesõidufoor, helisignalisatsioon ja tõkkepuu. Ühe otsasõidu juhtumi puhul tuvastati, et liiklejal olid peas kõrvaklapid, mis võisid olla faktoriks juhtumi toimumisel. Valdavalt on juhtumite menetluste tulemusena hinnatud, et tegemist on õnnetusjuhtumi või liikleja poolse tähelepanematusega. Kahe juhtumi puhul on hinnatud, et võis olla tegemist ettekavatsetud tegevusega.

Euroopa Raudteeamet avaldas tänavu märtsis ülevaate ohutusalastest suundumustest Euroopas. Arvestama peab seda, et Euroopa ülene statistika tuleb viivitusega ehk andmestik põhineb 2019. aasta juhtumitel. Avaldatud 2019. aasta andmed kinnitavad üldist positiivset arengut Euroopa Liidus. Alates 2010. aastast on õnnetused ning nende tagajärjel hukkunud inimeste arv vähenenud keskmiselt neli protsenti aastas.

2019. aasta oli Euroopa Liidus kõigi aegade turvalisim. Samas peab välja tooma, et sellest hoolimata toimus 2019. aastal Euroopas kokku 1552 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 824 inimest. Edusammud on olnud väga ebaühtlased Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures ohutustaseme varieeruvus on endiselt suur. See tähendab, et tuleb teha jätkuvalt tööd, et nii liikmesriikides ning seega ka Euroopa Liidus üldiselt raudteeohutustaset parandada. Eesti puhul võib välja tuua, et jätkuvalt on probleem raudteeületuskohtades toimunud õnnetusjuhtumitega.

Raudteega seotud juhtumite vähendamiseks viidi Eestis eelmisel aastal läbi mitmeid teavitustegevusi koolides ja lasteaedades arvestades kehtivate piirangutega viiruse leviku tõkestamiseks. Kokku koolitati raudteeohutuse teemadel 3450 inimest. Koolitusi viisid läbi MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) vabatahtlikud. Lisaks toimus raudteeohutusnädala raames OLE raudteeohutuskampaania “Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi”.

Detsembris oli OLE raudteeohutuskampaania “Sind oodatakse jõuluks koju”. MTÜ Aga Mina, transpordiameti ja TTJA koostööl loodi uudne liiklusohutuse virtuaaltuur, kus ringi vaadates ja erinevaid meediaid kasutades, on lapsevanematel ja õpetajatel võimalik saada olulist informatsiooni või koos lapsega vaadelda erinevaid liiklussituatsioone ja arutleda ohutu liikemise teemadel. Liiklusohutuse virtuaaltuuri valmimisse panustasid ka mitmed raudtee-ettevõtted.

Raudtee-ettevõtted panustasid raudteeohutusse ohutussõnumite levitamise, ennetustegevuste ning reaalses liikluspildis nähtavate meetmete kaudu. Näiteks 2020. aastal paigaldas AS Eesti Raudtee raudteeülesõidukohtadele infomärgistused, millel antakse informatsioon raudteeülesõidukoha nimetuse, identifitseerimise numbri ning Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšeri kontaktnumbri kohta. Infomärgistuste eesmärgiks on anda liiklejale teavet raudteeülesõidukoha osas, mis võib olla abiks raudteeohutuse alase informatsiooni edastamisel konkreetse raudteeülesõidukoha kohta Eesti Raudteele või näiteks häirekeskusele.

1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. See tähendab, et tänavu on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaastaga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.