Vesinikul on Eestis enim potentsiaali transpordi valdkonnas

Valmis Riigikantselei, Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali hindamiseks Eestis. Uuringus analüüsitud stsenaariumite järgi on Eestis suurim potentsiaal vesiniku kasutuselevõtuks transpordi valdkonnas. 

Uuring on üheks aluseks Eesti vesiniku teekaardi koostamiseks, mille Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panevad kokku detsembriks.

Uuringus modelleeriti Eestis vesiniku kasutuselevõtuga kliimaneutraalsuse suunas liikumise võimalusi. Ambitsioonika stsenaariumina analüüsiti üleminekut mahukale vesiniku tarbimisele ja ekspordile ning madalama stsenaariumina vesiniku kasutuselevõtu mõju olulisemates sektorites.

Transpordi valdkonnas soovitavad uuringu koostajad keskenduda raudtee kaubaveole, laevadele ja pikamaa veokitele, kus süsinikuheitega kütuse tarbimine on suurem ja muud keskkonnasõbralikud kulutõhusad alternatiivid, sh elektrifitseerimine oleks keerulisemad.

Transpordi valdkonna kõrval on vesiniku kasutusevõtul potentsiaali ka hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses. Hoonete energiavarustuses oleks vesinikul potentsiaali koostootmisjaamades, mille tulemusel saaks vesinikuga järkjärgult asendada senist maagaasi kasutamist hoonete soojusega varustamisel. Tööstussektoris oleks vesiniku potentsiaalne kasutegur fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordist sõltuvuse vähendamises. Keemiatoodete koguseid oleks võimalik vähendada kodumaiste ammoniaagi- ja metanoolitööstuste rajamisega, mida toetab juba olemasolev keemiatoodete tootmiseks vajalik infrastruktuur. Elektrienergia toomise seisukohast oleks vesinikku mõistlik toota ja salvestada eelkõige tagavaraenergia tekitamiseks nii elektrivõrgu väliste alade katteks saartel või muudel võrguvälistel territooriumitel kui ka elutähtsate teenuste – nt telekommunikatsiooni ja meditsiiniteenuste – toimimiseks.

Analüüs puudutab perioodi 2021-2050, kuid detailsemalt keskendub aastatele 2021-2030, kuna suuremahuline vesiniku kasutuselevõtmine maailmas saab eeldatavasti laiemalt hoo sisse eeloleva kümnendi jooksul. Vesiniku suuremale kasutamisele annavad oodatavalt tõuke ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühiku hinna kasv, järjest ambitsioonikamaks muudetavate energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumine ning vesinikutehnoloogiate areng.

Uuringu viisid läbi Civitta Eesti AS, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut.