Helkurid ajavad autode hädapidurdussüsteemid segadusse, kuuest mudelist viis jäid hätta
Helkurid muudavad jalakäija autojuhile paremini nähtavaks, kuid võivad kaasaegse auto hädapidurdussüsteemi hoopis segadusse ajada. Saksamaa autoklubi ADAC testis kuue automudeli võimet pimedas jalakäijaid tuvastada ning avastas tõsise puuduse: enamik autosid ei suutnud õigel ajal reageerida helkuritega tööriietuses täiskasvanule ega helkuritega lapsele. Kõige paremini tuli ülesannetega toime Mercedes-Benz CLA.
Kuus autot, üks ootamatu probleem
ADAC-i uuringus osalesid Tesla Model Y, BYD Seal, Hyundai Tucson, Dacia Duster, Opel Astra ja Mercedes-Benz CLA.
Esmalt määrasid katsetajad iga auto jaoks kiiruse, mille juures automaatne hädapidurdussüsteem suutis pimedas kokkupõrget jalakäijaga vältida. Seejärel kordasid nad katseid erineva rõivastusega mannekeenidega.
Tavalist helkurvesti kandva täiskasvanu tuvastasid kõik kuus autot edukalt. Olukord muutus aga märgatavalt, kui mannekeen kandis päästjate, teetööliste või politseinike standardset helkurribadega tööriietust. Peaaegu kõik autod reageerisid liiga hilja või jätsid pidurdamata.
Veelgi murettekitavam oli lastega seotud katse. Kõik autod suutsid tuvastada tumedates riietes lapse, kuid helkuritega jope ja koolikotiga lapse puhul jäi enamik süsteeme hätta.
Mercedes-Benz CLA oli ainus, mis suutis tuvastada ka parkiva auto tagant sõiduteele astuva helkuritega lapse. Tööriietuses täiskasvanu äratundmisel tekkis probleeme siiski ka Mercedesel.
Probleem võib peituda tarkvaras, mitte kaamerates
Tulemus on tehniliselt kõnekas. Helkurid suurendavad jalakäija nähtavust inimese silmale, kuid auto elektroonika peab lisaks objekti nägemisele mõistma, millega on tegemist.
Automaatne hädapidurdussüsteem kasutab kaamerate ja sõltuvalt mudelist radarite kogutud infot. Tarkvara analüüsib objektide kuju, liikumist ja paiknemist ning otsustab, kas kokkupõrke vältimiseks tuleb pidurdada.
Tugevalt valgust tagasi peegeldavad pinnad võivad muuta jalakäija kujutist sedavõrd, et tarkvara ei suuda teda enam õigesti klassifitseerida.
ADAC-i hinnangul võib puudus peituda eelkõige objektituvastuse algoritmides, mistõttu saaksid tootjad seda paljudel juhtudel parandada tarkvarauuendusega.
Samas pole tegemist üksnes teoreetilise probleemiga. USA liiklusohutusinstituudi IIHS 2025. aastal avaldatud uuring näitas sarnaseid puudusi Honda CR-V ja Mazda CX-5 hädapidurdussüsteemides. Subaru Forester tuli toonastes katsetes märksa paremini toime.
Euro NCAP-i testides on lünk
ADAC-i uuring paljastab ka Euroopa sõidukite ohutushindamise nõrkuse.
Euro NCAP kontrollib hädapidurdussüsteemide toimimist jalakäijatega seotud olukordades, sealhulgas pimedas. Helkuritega tööriietuse ja laste helkurvarustuse mõju pole aga tavapäraste katseprotokollide osa.
Seetõttu võib auto saavutada kõrge ohutushinde, kuid jääda hätta olukorras, kus jalakäija kannab täiesti tavapärast turvavarustust.
See on oluline ka Eestis, kus helkuri kandmine on pimedal ajal igapäevane ohutusmeede. Eriti puudutab probleem lapsi ja teetöölisi, kelle riietusel paiknevad helkurribad erineval kõrgusel.
Katsetulemused ei anna siiski alust väita, et kõik hädapidurdussüsteemid oleksid ühtviisi puudulikud. ADAC kasutas iga mudeli puhul erinevat võrdluskiirust, mistõttu pole tulemused otseselt võrreldavad.
Helkurist loobumine oleks vale järeldus
ADAC rõhutab, et uuring ei anna mingit põhjust helkurite kasutamisest loobuda.
Helkur aitab autojuhil jalakäijat varem märgata ning selle ohutusalane kasu kaalub üles elektrooniliste juhiabisüsteemide puudustest tuleneva võimaliku riski.
Tegelik probleem peitub autotootjate tarkvaras. Hädapidurdussüsteem peab suutma ära tunda jalakäija sõltumata sellest, kas too kannab tumedat jopet, helkurvesti või helkurribadega tööriietust.
Uuring näitab, et isegi kaasaegne aktiivohutustehnoloogia pole veel piisavalt töökindel kõigis tegelikes liiklusoludes. Juhiabisüsteem võib õnnetuse ära hoida, kuid sellele ei saa pimesi loota.
Vaata videot ja loe põhjalikumalt siit.
