McLaren palkab 1000 uut töötajat ja investeerib Wokingisse üle poole miljardi euro
McLaren teeb midagi, mis praeguses Euroopa autotööstuses mõjub peaaegu provokatsioonina: töötajate koondamise asemel kavatseb Briti superautotootja palgata 1000 inimest juurde. Wokingi tehnoloogiakeskusse läheb umbes 524 miljonit eurot ning plaan annab esimese korraliku vihje, kui suureks tahab uus omanik McLareni kasvatada.
Financial Timesi andmetel valmistab McLaren ette 450 miljoni naela ehk praeguse kursiga ligikaudu 524 miljoni euro suurust investeeringut Suurbritanniasse. Raha läheb eelkõige Wokingi arendus- ja tootmisvõimekuse suurendamiseks ning ettevõte loob kuni 1000 uut töökohta.
See pole väikese superautotootja jaoks kosmeetiline muudatus. McLarenil on praegu umbes 2500 töötajat, seega tähendaks plaani täielik elluviimine töötajate arvu suurenemist ligikaudu 40 protsendi võrra. Investeering puudutab ka McLareni Sheffieldi tegevust.
McLaren ehitab sisuliselt uut ettevõtet
Palkamislaine taga seisab palju suurem ümberkorraldus. Abu Dhabi investeerimisettevõte CYVN Holdings võttis McLareni autoäri oma kontrolli alla ning ühendas selle 2025. aastal elektriautode idufirmaga Forseven. Uut kontserni juhib Forseveni asutaja ja endine Jaguar Land Roveri juht Nick Collins.
CYVN pole tulnud Wokingisse olemasolevat mudelivalikut lihtsalt natuke poleerima. Omanik on lubanud panustada McLareni arendamisse viie aasta jooksul üle 2 miljardi USA dollariga, mis vastab umbes 1,72 miljardile eurole. Eesmärk on muuta aastaid kahjumiga võidelnud autoäri püsivalt kasumlikuks ja laiendada mudelivalikut väljapoole traditsioonilisi kahekohalisi superautosid.
See seletab ka 1000 uut töökohta. McLaren vajab senisest rohkem insenere, tootmisvõimekust ja arendusressurssi, sest mõne tuhande superauto aastas käsitsi kokkupanemisest enam ei piisa.
Ka linnamaastur pole enam McLareni jaoks püha lehm
McLareni tuleviku kõige olulisem muudatus puudutab autosid endid. Uus juhtkond valmistab ette senisest laiemat mudelivalikut ning üheks võimalikuks suunaks peetakse linnamaasturit. Financial Times on varem kirjutanud, et ettevõte kaalub hübriidajamiga linnamaasturit.
McLareni puristile võib see kõlada peaaegu sama meeldivalt nagu diiselmootoriga Speedtail, kuid majanduslikult pole selles midagi üllatavat.
Ferrari tõi turule Purosangue, Lamborghini Urus on aastaid olnud Sant'Agata müügimasin ning Aston Martin toetub tugevalt DBX-ile. Bentley ja Rolls-Royce jõudsid samasse segmenti veel varem. McLaren on üks väheseid allesjäänud eksootiliste autode tootjaid, kelle valik sõltub endiselt peaaegu täielikult madalatest kaheistmelistest sport- ja superautodest.
See on suurepärane viis margi kuvandi hoidmiseks, kuid märksa keerulisem viis stabiilse rahavoo tekitamiseks.
Forseveni lisandumine annab McLarenile seejuures elektriautode arendamiseks oskusteavet, mida Woking peaks muidu kallilt nullist üles ehitama. CYVN-il on lisaks sidemed Hiina elektriautotootja Nioga, mis muudab tehnoloogilise koostöö võimalused eriti huvitavaks.
McLaren tuli kriisist välja üsna napilt
Praegune investeerimislaine näeb muljetavaldav välja just McLareni lähiajaloo taustal. Autoäri on aastaid raha põletanud ning ettevõtte finantsseis sundis omanikke korduvalt uut kapitali otsima.
CYVN-i sekkumine muutis olukorda põhjalikult. Uus omanik tasus McLareni umbes 800 miljoni dollari suuruse võlakoorma ning alustas seejärel ettevõtte struktuuri, juhtimise ja mudeliplaani ümbertegemist. McLaren vähendas müümata autode varu umbes 40 protsenti ning garantiijuhtumite hulk kukkus 80 protsenti.
Ka juhtkonda toodi raskekahurvägi. McLareni nõukoguga liitusid Ferrari endine juht Luca di Montezemolo ja Rolls-Royce Motor Carsi endine tegevjuht Torsten Müller-Ötvös. See pole just koosseis, mida palgatakse olemasoleva Artura järgmise eriseeria värvitoone valima.
Euroopa autotööstus liigub samal ajal vastassuunas
McLareni otsuse muudab eriti tähelepanuväärseks Briti ja Euroopa autotööstuse üldine olukord. Tootjad suruvad kulusid alla, kohandavad elektriautode plaane ning võitlevad korraga Hiina konkurentsi, kaubandustõkete ja kallite tootmiskuludega.
Jaguar Land Rover teatas näiteks umbes 4000 töökoha kärpimisest. McLaren tahab samal ajal lisada 1000 töökohta ettevõttesse, kus praegu töötab ligikaudu 2500 inimest.
Kontrast on jõuline, kuid McLareni olukord erineb masstootjate omast. Ettevõte alustab väga madalalt tootmismahult ning selle klient ei vali autot 500-eurose hinnavahe järgi. Luksusautode sektor võimaldab tehnoloogiasse tehtud kulutusi märksa kõrgema marginaaliga tagasi teenida, juhul kui mudelid ostjaid leiavad.
Just viimane osa on määrav. Rohkem töötajaid ja pool miljardit eurot ei muuda McLarenit automaatselt kasumlikuks.
McLaren peab kasvama oma identiteeti lahjendamata
Uue McLareni keerulisim ülesanne pole tegelikult järgmise elektrimootori või hübriidsüsteemi projekteerimine. Ettevõte peab suurendama müügimahtu, kuid säilitama põhjuse, miks klient üldse McLareni Ferrari, Lamborghini või Porsche asemel ostab.
Senine retsept on olnud väga selge: väike mass, süsinikkiust konstruktsioon, erakordselt hea roolitunnetus ja võimalikult vähe luksuslikku rasva. Linnamaastur ja suuremad tootmismahud võivad ettevõtte majanduslikult palju tugevamaks muuta, kuid samal ajal hägustada seda identiteeti.
Financial Timesi andmetel valmistab McLaren ette 450 miljoni naela ehk praeguse kursiga ligikaudu 524 miljoni euro suurust investeeringut Suurbritanniasse. Raha läheb eelkõige Wokingi arendus- ja tootmisvõimekuse suurendamiseks ning ettevõte loob kuni 1000 uut töökohta.
See pole väikese superautotootja jaoks kosmeetiline muudatus. McLarenil on praegu umbes 2500 töötajat, seega tähendaks plaani täielik elluviimine töötajate arvu suurenemist ligikaudu 40 protsendi võrra. Investeering puudutab ka McLareni Sheffieldi tegevust.
McLaren ehitab sisuliselt uut ettevõtet
Palkamislaine taga seisab palju suurem ümberkorraldus. Abu Dhabi investeerimisettevõte CYVN Holdings võttis McLareni autoäri oma kontrolli alla ning ühendas selle 2025. aastal elektriautode idufirmaga Forseven. Uut kontserni juhib Forseveni asutaja ja endine Jaguar Land Roveri juht Nick Collins.
CYVN pole tulnud Wokingisse olemasolevat mudelivalikut lihtsalt natuke poleerima. Omanik on lubanud panustada McLareni arendamisse viie aasta jooksul üle 2 miljardi USA dollariga, mis vastab umbes 1,72 miljardile eurole. Eesmärk on muuta aastaid kahjumiga võidelnud autoäri püsivalt kasumlikuks ja laiendada mudelivalikut väljapoole traditsioonilisi kahekohalisi superautosid.
See seletab ka 1000 uut töökohta. McLaren vajab senisest rohkem insenere, tootmisvõimekust ja arendusressurssi, sest mõne tuhande superauto aastas käsitsi kokkupanemisest enam ei piisa.
Ka linnamaastur pole enam McLareni jaoks püha lehm
McLareni tuleviku kõige olulisem muudatus puudutab autosid endid. Uus juhtkond valmistab ette senisest laiemat mudelivalikut ning üheks võimalikuks suunaks peetakse linnamaasturit. Financial Times on varem kirjutanud, et ettevõte kaalub hübriidajamiga linnamaasturit.
McLareni puristile võib see kõlada peaaegu sama meeldivalt nagu diiselmootoriga Speedtail, kuid majanduslikult pole selles midagi üllatavat.
Ferrari tõi turule Purosangue, Lamborghini Urus on aastaid olnud Sant'Agata müügimasin ning Aston Martin toetub tugevalt DBX-ile. Bentley ja Rolls-Royce jõudsid samasse segmenti veel varem. McLaren on üks väheseid allesjäänud eksootiliste autode tootjaid, kelle valik sõltub endiselt peaaegu täielikult madalatest kaheistmelistest sport- ja superautodest.
See on suurepärane viis margi kuvandi hoidmiseks, kuid märksa keerulisem viis stabiilse rahavoo tekitamiseks.
Forseveni lisandumine annab McLarenile seejuures elektriautode arendamiseks oskusteavet, mida Woking peaks muidu kallilt nullist üles ehitama. CYVN-il on lisaks sidemed Hiina elektriautotootja Nioga, mis muudab tehnoloogilise koostöö võimalused eriti huvitavaks.
McLaren tuli kriisist välja üsna napilt
Praegune investeerimislaine näeb muljetavaldav välja just McLareni lähiajaloo taustal. Autoäri on aastaid raha põletanud ning ettevõtte finantsseis sundis omanikke korduvalt uut kapitali otsima.
CYVN-i sekkumine muutis olukorda põhjalikult. Uus omanik tasus McLareni umbes 800 miljoni dollari suuruse võlakoorma ning alustas seejärel ettevõtte struktuuri, juhtimise ja mudeliplaani ümbertegemist. McLaren vähendas müümata autode varu umbes 40 protsenti ning garantiijuhtumite hulk kukkus 80 protsenti.
Ka juhtkonda toodi raskekahurvägi. McLareni nõukoguga liitusid Ferrari endine juht Luca di Montezemolo ja Rolls-Royce Motor Carsi endine tegevjuht Torsten Müller-Ötvös. See pole just koosseis, mida palgatakse olemasoleva Artura järgmise eriseeria värvitoone valima.
Euroopa autotööstus liigub samal ajal vastassuunas
McLareni otsuse muudab eriti tähelepanuväärseks Briti ja Euroopa autotööstuse üldine olukord. Tootjad suruvad kulusid alla, kohandavad elektriautode plaane ning võitlevad korraga Hiina konkurentsi, kaubandustõkete ja kallite tootmiskuludega.
Jaguar Land Rover teatas näiteks umbes 4000 töökoha kärpimisest. McLaren tahab samal ajal lisada 1000 töökohta ettevõttesse, kus praegu töötab ligikaudu 2500 inimest.
Kontrast on jõuline, kuid McLareni olukord erineb masstootjate omast. Ettevõte alustab väga madalalt tootmismahult ning selle klient ei vali autot 500-eurose hinnavahe järgi. Luksusautode sektor võimaldab tehnoloogiasse tehtud kulutusi märksa kõrgema marginaaliga tagasi teenida, juhul kui mudelid ostjaid leiavad.
Just viimane osa on määrav. Rohkem töötajaid ja pool miljardit eurot ei muuda McLarenit automaatselt kasumlikuks.
McLaren peab kasvama oma identiteeti lahjendamata
Uue McLareni keerulisim ülesanne pole tegelikult järgmise elektrimootori või hübriidsüsteemi projekteerimine. Ettevõte peab suurendama müügimahtu, kuid säilitama põhjuse, miks klient üldse McLareni Ferrari, Lamborghini või Porsche asemel ostab.
Senine retsept on olnud väga selge: väike mass, süsinikkiust konstruktsioon, erakordselt hea roolitunnetus ja võimalikult vähe luksuslikku rasva. Linnamaastur ja suuremad tootmismahud võivad ettevõtte majanduslikult palju tugevamaks muuta, kuid samal ajal hägustada seda identiteeti.
