Liiklusõnnetuste arv püstitas Eestis rekordi, kuid liikluskindlustuse hind langes nelja aasta madalaimale tasemele
Eestis on liikluskindlustuse juhtumite arv kasvanud rekordtasemele. Tänavu esimese üheksa kuuga registreeriti 27 692 kindlustusjuhtumit, mis tähendab keskmiselt 101 juhtumit ööpäevas. Kuigi liiklusõnnetusi toimub varasemast sagedamini, on liikluskindlustuse keskmine hind langenud viimase nelja aasta madalaimale tasemele.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel pole aasta esimese üheksa kuu jooksul kunagi varem registreeritud nii palju liikluskindlustuse juhtumeid kui 2026. aastal. Õnnetuste sagenemine ilmnes juba esimesel poolaastal ning sama suundumus jätkus ka järgnevatel kuudel.
LKFi juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul suurenes liikluskindlustuse juhtumite koguarv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üheksa protsenti. Eestis aset leidnud juhtumite arv kasvas seejuures kümnendiku võrra.
„Aasta alguse karm talv tõi jaanuaris kaasa erakordselt palju liiklusõnnetusi, kuid paraku ei ole juhtumite arv olnud tavapäraselt madalam ka ühelgi järgneval kuul. Tänavu on iga päev juhtunud keskmiselt 101 liikluskindlustuse juhtumit ehk ligikaudu üks juhtum iga 14 minuti järel. Sellist üheksa kuu tulemust ei ole me varem näinud,“ kommenteeris Pärenson.
Kindlustatud sõidukite arv kasvab jõudsalt
Liiklusõnnetuste sagenemise üheks mõjutajaks on kindlustatud sõidukite hulga suurenemine. Septembri lõpuks oli Eestis kehtiva liikluskindlustuslepinguga 916 076 sõidukit, mida on ligi seitse protsenti rohkem kui 2025. aasta lõpus.
Samuti ületas liikluskindlustuse klientide arv esimest korda poole miljoni piiri. Septembri lõpu seisuga oli kindlustuskliente kokku 508 296.
Autode remondikulud suurenevad, kuid tervisekahjude hüvitised vähenevad
Kuigi liikluskindlustuse juhtumeid on varasemast rohkem, on ühe juhtumi keskmine kahjusumma aastaga vähenenud.
Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatus keskmine kahju 2435 euroni, jäädes nelja protsendi võrra alla eelmise aasta sama perioodi näitajale.
Sõidukitele põhjustatud kahjustuste hüvitamine on seevastu kallinenud. Keskmiselt maksti sõidukikahju eest 2274 eurot, mida on kolm protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Märkimisväärselt on vähenenud liiklusõnnetustes vigastada saanud inimestele makstavate tervisekahjude hüvitiste keskmine suurus. See langes aastaga 43 protsenti, jõudes 4043 euroni.
Pärensoni hinnangul on tegemist liiklusohutuse seisukohalt olulise muutusega, sest raskete tagajärgedega õnnetusi on olnud vähem.
„Tervisekahjude keskmise suuruse märkimisväärne vähenemine on väga positiivne areng. Kuigi liiklusõnnetuste üldarv on kasvanud, on raskete tagajärgedega, inimkannatanutega juhtumeid olnud vähem. Liiklusohutuse seisukohalt on see oluline, sest meie eesmärk ei ole üksnes vähendada liiklusõnnetuste arvu, vaid eelkõige hoida ära õnnetusi, milles inimesed saavad raskelt vigastada või kaotavad elu,“ rõhutas Pärenson.
Liikluskindlustus maksab keskmiselt 126 eurot aastas
Vaatamata liiklusõnnetuste arvu suurenemisele on liikluskindlustuse hinnad liikunud vastupidises suunas.
Alates 2025. aasta algusest on kindlustusmaksed järjepidevalt vähenenud. Möödunud aastal langes keskmine aastamakse üheksa protsenti ning 2026. aastal on sellele lisandunud seitsmeprotsendiline hinnalangus.
Septembri lõpus oli liikluskindlustuse keskmine aastamakse 126 eurot. Viimati oli kindlustuse hinnatase sama madal neli aastat tagasi.
Tihe konkurents hoiab liikluskindlustuse hinnad madalal
LKFi hinnangul on liikluskindlustuse soodsamaks muutumisele kaasa aidanud kindlustusseltside vaheline konkurents.
Eestis tegutseb praegu 12 liikluskindlustust pakkuvat kindlustusseltsi, mis annab sõidukiomanikele võimaluse võrrelda erinevaid pakkumisi ja valida endale sobivaim lahendus.
„Eestis pakub täna liikluskindlustust 12 seltsi, mis on meie turu suurust arvestades väga hea konkurents. See aitab hoida kindlustuse hinna soodsana ning annab inimestele võimaluse valida endale sobivaim pakkumine. Keskmiselt 126 euro eest aastas saab sõidukiomanik kaitse olukorraks, kus tema põhjustatud liiklusõnnetus tekitab teistele inimestele või nende varale suurt kahju. Ilma liikluskindlustuseta tuleks need kulud ise kanda ning need võivad ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse. Kindlustamine tasub end ära, sest suhteliselt väikese aastamakse eest saab kaitse väga suurte võimalike kulude vastu,“ ütles Pärenson.
Seega näitab 2026. aasta esimese üheksa kuu statistika kahte vastandlikku arengut: liikluskindlustuse juhtumite arv on jõudnud rekordtasemele, kuid sõidukiomanike kindlustuskulud on samal ajal vähenenud.