Reklaam

Kui kaugele sõidab elektriauto seitsme külmakraadiga? Vastus peaks olema hinnakirjas

Hyundai Ioniq 5
Täisekraani pilt

Tallinnas elav pere valib elektriautot. Sama mudelit pakutakse kahe akuga ja väiksemast piisaks argipäeviti küll. Suurema aku eest käiks pere lisaraha välja ühel põhjusel. Talvel tahetakse ühe päevaga Tartus vanematel külas käia. Müüja oskab sendi pealt öelda, kui palju kallim versioon maksab. Sama lihtne peaks olema teada saada, mitu kilomeetrit see seitsme külmakraadiga juurde annab.

Reklaam

Eesti automüüjad võiksid teha esimese sammu. Niipea kui mudeliversiooni ametlik külmakatse tulemus on olemas, peaks see seisma hinnakirjas tavapärase WLTP-sõiduulatuse kõrval, sama suures kirjas. Põhjus sellest praegu rääkida on Euro 7. Alates 29. novembrist 2026 rakenduvad selle nõuded uute sõiduauto- ja kaubikutüüpide kinnitamisel. Uute sõiduautode ja kaubikute registreerimisel saabub üldine tähtaeg aasta hiljem, 29. novembril 2027.

Norra mägedest ei saa Eesti talve rusikareeglit

Norra autoliidu NAF ja väljaande Motor tänavusel talvekatsel läbisid elektriautod keskmiselt 38 protsenti vähem kilomeetreid, kui näitas nende ametlik WLTP-sõiduulatus. Kõige suurem vahe tuli Lucid Airil. Paberil 960 kilomeetrit, katses 519. Ent just Lucid sõitis kõige kauem marsruudi külmimal lõigul. Oslost alustati seitsme külmakraadiga, Folldalis langes temperatuur 32 miinuskraadini. Mõni konkurent oli selleks ajaks oma sõidu juba lõpetanud.

Oleks mugav võtta Eestis hinnakiri ette ja lahutada iga auto sõiduulatusest 38 protsenti. Nii saaks ostja kahe mudeli võrdluses täpselt sama järjestuse, mis tal juba enne oli. Kui üks auto tuleb külmaga teisest paremini toime, kaob just see erinevus arvutusest ära. Norralaste katse näitab hästi, mis juhtub ühe pika sõidupäeva jooksul. Mudelite võrdlemiseks tasub vaadata ka katset, kus termomeeter näitab kõigile sama temperatuuri.

Kaks temperatuuri, kaks näitu

Euro 7 rakendusmäärus kirjeldab täiselektriautode sõiduulatuse määramist külmas. Aluseks oleva ÜRO eeskirja katseprotokollis on eraldi koht nii 23 soojakraadi kui ka seitsme külmakraadi juures määratud sõiduulatusele. Mõlemat väljendatakse kilomeetrites. Katsekorra on kehtestanud Euroopa Liit. Nende kahe näidu kõrvuti esitamine Eesti hinnakirjas on ettepanek automüüjatele.

Müüjal oleks põhjust vastu küsida, kas teine kilomeetriarv ei anna ostjale lihtsalt teist põhjust pettuda. Annab küll, kui selle kohale kirjutada „talvine sõiduulatus“. Seitse külmakraadi kuival teel ja paarkümmend külmakraadi vastutuulega on kaks eri sõitu. Veeru pealkirjaks sobiks „Sõiduulatus −7 °C laborikatses“. Kui konkreetse versiooni kohta tulemust veel pole, piisab märkusest „andmed puuduvad“.

Sellest ühest veerust võib võita ka väiksema akuga auto. Kui pere teeb pikema sõidu vaid mõnel korral talve jooksul, võib hinnavahet nähes selguda, et mõistlikum on tagasiteel korraks laadida. Igal nädalal Tartu vahet sõitvale inimesele võivad samad lisakilomeetrid oma hinda väärt olla. Suurema aku hinnalisa on mõlemale ostjale teada. Sama nähtav peaks olema ka see, kui palju kaugemale kallim auto külmakatses jõudis.