Elektriautod võivad nafta hinda tuntavalt mõjutada juba 2028. aastal. Aga kas elekter läheb siis kallimaks?
Elektriautode mõju maailma energiaturule kasvab kiiremini, kui nende suhteliselt väike osakaal liikluses lubaks arvata. Juba praegu vähendavad need naftavajadust miljonite barrelite võrra päevas. Arvutused näitavad, et 2028. aasta paiku võib elektriautode kasvav arv avaldada nafta hinnale juba märgatavat langetavat survet. Samal ajal tekib aga uus küsimus: kas bensiini asemel elektrit kasutavad autod muudavad tulevikus elektrienergia kallimaks?
Naftaturg hakkab elektriautode mõju tundma
Euroopa keskkonnaorganisatsiooni Transport & Environment (T&E) värske analüüsi järgi vähendavad täiselektrilised sõiduautod maailma naftavajadust ligikaudu 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Veel 2021. aastal oli see näitaja vaid 215 000 barrelit.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA laiem arvestus, mis hõlmab ka teisi elektrilisi sõidukiliike, hindab 2026. aasta naftasäästuks ligikaudu 2,3 miljonit barrelit päevas.
Need arvud pole väikesed. Maailm tarbib päevas suurusjärgus 100 miljonit barrelit naftat ning paari miljoni barreli suurune muutus nõudluses võib turu tasakaalu oluliselt mõjutada.
IEA prognoosib, et 2030. aastaks vähendavad elektrisõidukid naftavajadust juba ligikaudu viie miljoni barreli võrra päevas.
See tähendab, et järgmise nelja aastaga võib elektriautode tõttu ära jääv naftatarbimine enam kui kahekordistuda.
Kuid millal hakkab see mõjutama hinda, mida näeme tanklas?
Arvutame välja: 2028. aasta võib olla pöördepunkt
Nafta hind kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Kui nõudlus väheneb, kuid tootmine jääb samaks, tekib hinnale langussurve.
Naftaturg on seejuures erakordselt tundlik. USA Föderaalreservi avaldatud teadusuuringu põhjal on nafta nõudluse ja pakkumise lühiajalise hinnaelastsuse mediaanid vastavalt −0,13 ja 0,13.
Lihtsustatult tähendab see, et ligikaudu üheprotsendine ootamatu muutus nõudluses võib muutumatu muu olukorra korral põhjustada umbes neljaprotsendise hinnamuutuse.
Võtame arvutuse aluseks IEA prognoosid.
2026. aastal vähendavad elektrisõidukid naftavajadust 2,3 miljoni barreli võrra päevas. Aastaks 2030 peaks see kasvama viie miljonini.
Kui kasv jaguneks nelja aasta peale ühtlaselt, suureneks kokkuhoid igal aastal ligikaudu 675 000 barreli võrra päevas.
Sellisel juhul ulatuks välditud naftatarbimine 2028. aastal ligikaudu 3,65 miljoni barrelini päevas.
See oleks 1,35 miljonit barrelit rohkem kui 2026. aastal.
Võtame maailma naftaturu võrdlusmahuks 102 miljonit barrelit päevas ning kasutame eelmainitud lühiajalisi hinnaelastsusi.
Arvutus on järgmine:
1,35 miljonit ÷ 102 miljonit = 1,32% maailma naftaturust.
1,32% ÷ (0,13 + 0,13) = ligikaudu 5,1%.
Seega võiks elektriautode täiendav kasv tekitada 2028. aastaks nafta hinnale umbes 5% langetava mõju, kui tootmismaht jääks muutumatuks ja muud turutingimused ei muutuks.
Kui võtta näitlikuks naftahinnaks 80 dollarit barreli eest, tähendaks see umbes nelja dollarit madalamat hinda võrreldes olukorraga, kus elektriautode arv poleks pärast 2026. aastat kasvanud.
Sama lihtsustatud arvutus annaks 2030. aastaks ligikaudu 10% hinnamõju ehk kaheksa dollarit 80-dollarilise barreli kohta.
Need pole naftahinna prognoosid. Arvutuses kasutatakse lühiajalisi hinnaelastsusi mitme aasta muutuse kirjeldamiseks ning eeldatakse, et tootjad ei kohanda pakkumist. Tegelikkuses reageerivad naftatootjad muutustele, mistõttu võib hinnamõju olla märksa väiksem.
Samuti on elektriautode vähendatud naftatarbimine hinnang võrreldes olukorraga, kus samad sõidud tehtaks sisepõlemismootoriga autodega. See ei tähenda, et maailma tegelik naftatarbimine väheneks igal aastal täpselt sama palju.
Siiski annab arvutus suurusjärgust aimu.
Minu hinnangul võib 2028.–2030. aastatest kujuneda periood, mil elektriautod muutuvad naftaturul üheks oluliseks pikaajalist nõudlust kujundavaks teguriks. Mõju on olemas juba praegu, kuid järgmise kümnendi alguseks muutub seda järjest raskemaks eirata.
Naftatootjad ei pruugi hindadel langeda lasta
Elektriautode kasv ei tähenda automaatselt odavat bensiini.
Naftatootjatel on võimalik tootmismahtu vähendada. Eriti oluline on siin OPEC+, mille liikmed saavad koordineeritud tootmiskärbetega pakkumist piirata.
Kui elektriautod vähendavad naftavajadust kolme miljoni barreli võrra päevas, aga tootjad kärbivad pakkumist sama palju, ei pruugi hinnale tekkida märkimisväärset langussurvet.
Lisaks kasvab naftavajadus endiselt mõnes teises sektoris, näiteks lennunduses ja naftakeemiatööstuses.
Seetõttu ei saa väita, et 2030. aastal maksab nafta kindlasti kümme protsenti vähem kui praegu.
Tõenäolisem on, et elektriautod pidurdavad hinnatõusu ning vähendavad nafta nõudlust võrreldes olukorraga, kus kogu transport kasutaks endiselt fossiilkütuseid.
See on oluline erinevus.
Elektriautode tõttu võib nafta maksta tulevikus vähem, kui see muidu maksaks, isegi kui barreli tegelik hind samal ajal tõuseb.
Aga kas elektriautod muudavad elektri kallimaks?
Teine pool võrrandist on elektrienergia.
Kui miljonid autod lõpetavad bensiini ostmise ja hakkavad elektrit tarbima, peab see energia kusagilt tulema.
IEA andmetel tarbisid elektrisõidukid 2025. aastal maailmas ligikaudu 250 TWh elektrienergiat ehk umbes ühe protsendi kogu elektritarbimisest.
2035. aastaks võib nende tarbimine kasvada üle 1500 TWh aastas, moodustades ligikaudu neli protsenti maailma elektrivajadusest.
Euroopas võib elektrisõidukite osakaal elektritarbimises kasvada isegi üle kümne protsendi.
See on piisavalt suur muutus, et mõjutada elektrivõrkude arendamist, uute elektrijaamade rajamist ja elektrituru hinnakujundust.
Kuid elektri hinna puhul on oluline üks asjaolu, mis eristab seda naftaturust: elektrit saab toota paljudest erinevatest allikatest ning autode laadimist saab ajastada.
Nafta pakkumise kasvatamiseks tuleb leida või kasutusele võtta täiendavaid naftavarusid. Elektrit saab toota näiteks päikesest, tuulest, tuumakütusest, gaasist ja muudest energiaallikatest.
Kui elektriautode arv kasvab koos odava elektritootmise, salvestusvõimaluste ja võrguvõimsusega, ei pea elektri keskmine hind tingimata tõusma.
Kui aga nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine ja võrkude võimekus, võivad hinnad kallimatel tundidel märgatavalt kerkida.
Eesti näide: 100 000 elektriautot ei tähendaks energiakriisi
Vaatame, mida tähendaks elektriautode arvu suurenemine Eestis.
Eleringi andmetel tarbiti Eestis 2025. aastal ligikaudu 8,3 TWh elektrienergiat.
Oletame, et Eestis sõidaks 100 000 elektriautot.
Kui iga auto läbiks aastas 15 000 kilomeetrit ja kulutaks koos laadimiskadudega keskmiselt 18 kWh elektrit 100 kilomeetri kohta, tarbiks üks auto aastas 2700 kWh.
Saja tuhande auto puhul tähendaks see:
100 000 × 2700 kWh = 270 GWh aastas.
See moodustaks Eesti 2025. aasta elektritarbimisest ligikaudu 3,3 protsenti.
Selline täiendav energiavajadus oleks märgatav, kuid mitte ületamatult suur.
Probleem võib tekkida hoopis laadimise ajast.
Kui 100 000 auto päevane energiavajadus jaotuks ööpäeva peale ühtlaselt, tähendaks see umbes 31 MW lisakoormust.
Kui kogu sama energia kulutataks aga nelja õhtuse tunni jooksul, kasvaks nende tundide keskmine koormus ligikaudu 185 MW võrra.
Eesti elektrisüsteemi jaoks oleks see juba oluline erinevus.
Seega pole suurim küsimus tingimata selles, kui palju elektrit autod aastas tarbivad, vaid millal nad seda teevad.
Elektriauto võib olla elektriturule ka kasulik
Elektriautode massiline laadimine võib elektriturule tekitada probleeme, kuid võib aidata ka neid lahendada.
Näiteks toodavad päikesepargid suvel sageli kõige rohkem elektrit keskpäeval, mil tarbimine pole tingimata suur.
Kui elektriautod laeksid just sel ajal, aitaksid need üleliigset odavat elektrit ära kasutada.
Sama kehtib tuuliste ööde kohta, mil taastuvelektri tootmine on suur, kuid kodumajapidamiste tarbimine väike.
Nutikad laadijad saavad laadimise automaatselt odavamatele tundidele suunata.
Tulevikus võib lisanduda ka võimalus kasutada autode akusid elektrivõrgu toetamiseks. V2G-tehnoloogia lubab akusse salvestatud energiat vajaduse korral võrku tagasi anda.
See vajab siiski sobivaid autosid, laadijaid, lepinguid ja tehnilisi reegleid. Praegu pole tegemist laialdaselt kasutatava lahendusega.
Eesti elektrituru jaoks on määrava tähtsusega, kas elektriautode kasvuga sammu pidamiseks rajatakse piisavalt tootmisvõimsusi, energiasalvesteid ja võrguühendusi.
Üksnes elektriautode lisandumise tõttu pole põhjust ennustada elektri üldist kallinemist.
Kas odavam nafta võib elektriautode kasvu hoopis pidurdada?
Siin peitub huvitav vastuolu.
Kui elektriautode levik vähendab naftavajadust ja aitab kütusehindu madalamal hoida, võib bensiiniauto kasutamine muutuda suhteliselt soodsamaks.
See omakorda võib vähendada osa ostjate motivatsiooni elektriautole üle minna.
Majandusteaduses on tegemist tagasisidemehhanismiga: ühe tehnoloogia edu muudab konkureeriva tehnoloogia kasutamise tingimusi.
Samas ei määra elektriautode populaarsust ainult bensiini hind.
Olulised on ka autode ostuhinnad, akude kestvus, laadimisvõrgustik, hoolduskulud ja riiklik maksupoliitika.
Lisaks on elektrimootor märksa tõhusam kui sisepõlemismootor. Seetõttu võib elektriauto jääda odavamaks kasutada ka juhul, kui nafta hind mõnevõrra langeb.
Elektriautode kasv võib seega nafta hinnatõusu pidurdada, ilma et see peataks autode elektrifitseerimise.
Suurim muutus tuleb pärast 2030. aastat
Praegu määravad naftahinda endiselt suurel määral geopoliitika, tootmiskärped, majanduskasv ja ootamatud tarnehäired.
Elektriautode mõju jääb nende tegurite kõrval lühemas ajavahemikus sageli tagaplaanile.
Kuid iga aastaga lisandub maailma teedele autosid, mis ei vaja sõitmiseks bensiini ega diislikütust.
Need autod jäävad kasutusse paljudeks aastateks ning vähendavad kütusevajadust kogu oma eluea jooksul.
Selle tõttu erineb elektriautode mõju ajutisest majanduslangusest või naftahinna hüppest. Tegemist on pikaajalise muutusega tarbimises.
Minu hinnangul hakkavad elektriautod nafta hinnakujundust tuntavalt mõjutama juba enne 2030. aastat, kuid veel olulisem mõju avaldub järgmise kümnendi jooksul.
Elektri puhul pole sama kindlat hinnasuunda võimalik ennustada. Suurem tarbimine võib hinda tõsta, kuid tootmise kasv ja nutikas laadimine võivad seda mõju tasakaalustada.
Seetõttu ei pruugi tuleviku energiaturg tähendada lihtsalt odavamat naftat ja kallimat elektrit.
Pigem kujuneb maailm, kus nafta kaotab järk-järgult osa oma senisest vältimatust nõudlusest ning elektri puhul muutub järjest olulisemaks see, millal ja kuidas energiat tarbitakse.
Kõige suurem võit ei pruugi lõpuks olla odavam bensiin või elekter, vaid asjaolu, et transpordi toimimine sõltub üha vähem maailma naftaturul toimuvast.