Reklaam

Miks võib talvel teel Mäo poole sõita 110, aga Haljala poole 90?

Maantee
Täisekraani pilt

Kuival novembrihommikul võib Tallinnast Tartu poole sõitev juht näha Peetri–Mäo lõigul märki 110. Samal ajal kehtib Narva poole sõitjale Maardu ja Haljala vahel 90 km/h. Mõlemal on ees kaks pärisuunalist sõidurada. Narva maantee piirangu mõistmiseks tasub aga korraks võtta bussijuhi koht ja vaadata, kuidas tema peatusest välja pääseb.

Reklaam

Tallinna–Narva maantee 52. kilomeetril asuva Loksa ristmiku vana liiklusskeem pakkus selleks hea näite. Loksa poolt maanteele tulnud juht kogus kiirendusrajal kiirust. Samal ajal aeglustas peateel sõitev buss, et keerata samal rajal asuvasse peatusesse. Kui bussijuht tahtis peatusest väljudes Narva poole tagasi pöörata, tuli tal lühikese maa jooksul ületada kaks sõidurada. See oli üks põhjusi, miks Transpordiamet kavandas 2025. aastal peatuse ümberpaigutamist ja tagasipöördekoha sulgemist.

Otse sõitva juhi pilgu läbi oli seal lai eraldusribaga maantee. Bussijuht pidi samas kohas hindama, kas ta jõuab raske sõidukiga vasakule reastuda. Kiirusel 90 km/h läbib lähenev auto sekundiga 25 meetrit. Kiirusel 110 km/h juba ligi 31 meetrit. Kui auto on bussist saja meetri kaugusel, jõuab see peatuse kohale vastavalt nelja või 3,3 sekundiga. Rooli tagant vaadates on vahe seitse kümnendikku sekundit. Bussijuhi jaoks on see osa ajast, mille jooksul ta jõuab manöövri kasuks või kahjuks otsustada.

Transpordiamet alustas 20. novembril suviste 110 märkide eemaldamist. Peetri–Mäo lõigul saab liiklusjuhtimiskeskus heades oludes lubada valgel ajal kuni 110 ja pimedal ajal kuni 100 km/h. Maardu–Haljala lõigul jääb talveks piirkiiruseks 90. Amet põhjendab seda vasak- ja tagasipöördekohtade rohkusega ning suurema ohuga, et sõiduteele satub jalakäija või metsloom. Kuiv teekate annab juhile parema pidamise, kuid kõrvalteelt läheneva auto manöövri hindamiseks kulub endiselt aega.

Kümme kilomeetrit ja minut võitu

Haljala poole sõitjal on siiski põhjust küsida, miks peab ühe ristmiku pärast aeglasemalt sõitma ka kümme kilomeetrit eemal. Kui seal on hea nähtavus, kuiv asfalt ja vähe liiklust, on see õigustatud küsimus. Kümne kilomeetri läbimiseks ühtlase kiirusega 90 km/h kulub 6 minutit ja 40 sekundit. Kiirusel 110 km/h kulub 5 minutit ja 27 sekundit. Võit on üks minut ja 13 sekundit. Igapäevase sõitja jaoks kogunevad need minutid aasta peale tundideks. Nende väärtust pole põhjust pisendada.

Huvitaval kombel on Transpordiamet ise sellele vastuväitele juba vastanud. Septembris sõlmis amet lepingu 80 muutuva teabega märgi paigaldamiseks Väo ja Haljala vahele. Kava järgi jõuavad hoiatus- ja kiirusmärgid 2027. aasta sügiseks Loksa ristmikuni ning aasta hiljem Haljalani. Kui süsteem tööle hakkab, saab heades oludes valgel ajal lubada kohati kuni 110 km/h ka talvel. Jõelähtme ja Loksa ristmiku kohalikud piirangud jäävad ameti teatel kehtima ka siis.

Just see on sõitja seisukohast mõistlik lahendus. Pikal heal teel saab lubada suuremat kiirust. Ristmikul, kus üks juht peab hindama teise kiirust ja leidma pöördeks sobiva hetke, on põhjust jätta mõlemale rohkem aega. Kui soovime ka seal kiiremini sõita, tuleb kõigepealt vastata samale küsimusele, mille Loksa bussijuht pidi omal ajal lahendama iga päev. Kuidas ta peatusest ohutult teisele poole teed pääseb?