Euroopa autoturg pöördus veebruaris taas kasvule, müüki vedasid elektriautod

Pärast jaanuari väikest komistamist jõudis Euroopa Liidu autoturg veebruaris uuesti plusspoolele. Uusi sõiduautosid müüdi 865 437 ehk 1,4 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Suurt pilti vaadates pole aasta algus siiski veel päriselt roheliseks läinud, sest kahe esimese kuuga on müük mullusega võrreldes endiselt 1,2 protsenti miinuses.

Kõige jõulisemalt vedasid turgu üles elektriautod. Veebruaris kasvas nende müük 20,6 protsenti ning elektriautode osakaal kogu Euroopa Liidu uute sõiduautode turust tõusis 18,8 protsendini. Tõusuteed jätkasid ka hübriidid ja pistikhübriidid, samal ajal kui bensiini- ja diiselmootoriga autode positsioon tõmbub järjest koomale. Kahe peale kokku moodustasid need veebruaris enam vaid 30,6 protsenti kogumüügist.

Suurtel turgudel joonistus välja üsna ebaühtlane pilt. Saksamaal kasvas uute sõiduautode müük 3,8 protsenti, Itaalias koguni 14 protsenti ja Hispaanias 7,5 protsenti. Prantsusmaa liikus aga vastassuunas: seal kukkus müük 14,7 protsenti. See näitab üsna ilmekalt, et Euroopa autoturg ei liigu ühtlases rütmis, vaid iga suurem riik mängib praegu oma mängu.

Balti riikides jäi veebruar samuti plusspoolele. Lätis kasvas uute sõiduautode müük 3,2 protsenti ja Leedus 2,4 protsenti. Eestis hüppas müük koguni 82,4 protsenti, kuid see number vajab kainemat pilku, sest tulemust moonutab väga madal mullune võrdlusbaas.

Kokkuvõttes andis veebruar Euroopa autoturule veidi kindlama ilme kui aasta esimene kuu. Peamine järeldus on vana tuttav: elektrifitseeritud mudelid võtavad järjest suuremat osa turust, samal ajal kui traditsioonilised sisepõlemismootorid vajuvad samm-sammult tagaplaanile.