Jüri ring püsib Eesti avariiderohkeima ristmikuna: kaheksa kuuga üle saja juhtumi

Kõige sagedamini satuvad sõidukid õnnetusterohketel ristmikel avariisse tagant otsasõidu või reastumisel tekkinud kokkupõrke tõttu.

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on Jüri ringil registreeritud juhtumite arv viimastel aastatel pidevalt suurenenud.

„2021. aastal toimus Jüri ringil 77 liikluskindlustuse juhtumit, mullu juba 139. Tänavu on kaheksa kuuga registreeritud 101 juhtumit ehk 13 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Üheks kasvu põhjuseks on meie hinnangul suurenenud liiklusvoog. Viimastel aastatel on Jüri ringile suunduvaid teid ümber ehitatud ja mitmerealiseks muudetud, mistõttu jõuab ristmikule rohkem sõidukeid. Suurema liikluskoormusega suureneb paratamatult ka kokkupõrgete võimalus,“ ütles Potsepp.

Tallinna suurtes liiklussõlmedes on õnnetuste arv kasvanud

Võrreldes mullusega on Eesti õnnetusterohkemate ristmike seas toimunud märkimisväärseid muutusi. Mitmes Tallinna suuremas liiklussõlmes on juhtumite arv tänavu selgelt kasvanud, samas kui üksikutes kohtades on õnnetusi registreeritud eelmisest aastast vähem.

Eesti õnnetusterohkemad ristmikud 2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul

Viie viimase aasta õnnetusterohkeimad ristmikud

Suurim kasv on toimunud Endla–Mustamäe tee–Paldiski maantee ristmikul. Seal on liikluskindlustuse juhtumite arv mullusega võrreldes kolmekordistunud.Ristmikel registreeritud juhtumitest 46 protsenti moodustavad tagant otsasõidud. Reastumisel tekkinud kokkupõrgete osakaal on 19 protsenti ning ristuval teel liikujaga toimunud kokkupõrgete osakaal 14 protsenti.Tagant otsasõitude osakaal on aastaga suurenenud: kui varem moodustasid need 42 protsenti ristmikel toimunud juhtumitest, siis nüüd juba 46 protsenti.Raskete ristmikuõnnetuste taga on mitu riskiteguritRaskemate ristmikuõnnetuste tekkepõhjused on märksa mitmekesisemad. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul saab surmaga lõppenud ristmikuõnnetuste puhul sageli määravaks mitme riskiteguri koosmõju.„Sageli saab saatuslikuks olukorra vale hindamine – juht ei märka teist sõidukit õigel ajal või hindab valesti selle kaugust ja lähenemiskiirust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste uurimisel näeme lisaks tähelepanematusele ja hindamisvigadele ka teisi riske, näiteks lubatust suuremat kiirust, alkoholi mõju all juhtimist või vähest juhtimiskogemust. Mida suurem on kiirus, seda vähem jääb nii juhil endal kui ka teistel liiklejatel aega eksimust märgata ja olukorda päästa,“ ütles Pashkevich.Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juhi Raul Annuka sõnul põhjustavad sagedasi plekimõlkimisi nimetatud ristmikel eelkõige suur liiklustihedus ning mõne ristmiku ajale jalgu jäänud või ebaõnnestunud konstruktsioon.Oma osa on ka juhtide kiirustamisel, liiga väikesel pikivahel ning kõrvalistel tegevustel autoroolis. Need viivad tähelepanu liikluse jälgimiselt kõrvale ja vähendavad aega, mis jääb ees sõitva auto manöövrile reageerimiseks.„Õnneks on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Eestis üldiselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksem, kuid varakahjuga õnnetuste arvu kasv näitab, et parandamisruumi on omajagu. Eelkõige tuleks mõelda taristu parendamise peale, sest politsei igale poole ei jõua ning kõiki liikluse probleeme ei saagi järelevalvega lahendada – kui parandada liiklussõlme taristut ja liikluskorraldust, võib efekt olla suur,“ rääkis Annuka.Eestis registreeritakse keskmiselt 95 liikluskindlustuse juhtumit päevas

2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul registreeriti Eestis kokku 23 165 liikluskindlustuse juhtumit. See tähendab keskmiselt 95 juhtumit päevas. Juhtumitega seotud kogukahju ulatus 53,4 miljoni euroni.Potsepa hinnangul kinnitavad need näitajad, et liiklusõnnetuste ennetamine eeldab järjepidevat koostööd.„Koos Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga tegeleme sellega, et õnnetusi juhtuks vähem ja nende tagajärjed oleksid kergemad. Kõiki õnnetusi ei ole siiski võimalik ära hoida. Kui juhtub, on oluline teada, kuidas õigesti tegutseda. Esmalt tuleks alati veenduda, et inimesed on terved ja olukord ohutu, ning varakahjuga juhtum võimalikult kiiresti vormistada. Tekkinud kahju hüvitamisel aitab liikluskindlustus,“ ütles Potsepp.Kampaania jagab nõuandeid liiklusõnnetuse korral tegutsemiseksKampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ kestab 26. augustist 27. septembrini 2026.Kuu aja jooksul jagatakse olulist teavet Eesti liikluses toimuva kohta, tutvustatakse liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast õnnetust tegutsemiseks.Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid on Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab LKF-i veebilehelt.