Liikluskindlustuse seadus muutub

Liikluskindlustuse süsteem on nii meil kui mujal Euroopas üldiselt hästi toiminud ja suuri muutusi direktiiv kaasa ei too. Liikluskindlustus on kohustuslik – see kaitseb nii õnnetuses kannatanut kui õnnetuse põhjustanut.

Need, kes teavitusest hoolimata unustavad lepingu sõlmida, koheselt kulukat sundkindlustust siiski ei saa. Kui algselt oli plaanis kaotada 12-kuine kindlustusest vabastuse erand ja sundkindlustus oleks hakanud kehtima kohe peale kindlustuse lõppu, jääb praegune lahendus siiski alles ja sundkindlustus tekib 12 kuud peale viimase kindlustuslepingu lõppu nagu praegugi.

Direktiivi ülevõtmisega lahendatakse ära mõned seni ilmnenud kitsaskohad liikluskindlustuse regulatsioonis. Igas liikmesriigis luuakse eraldi garantiifond liikluskindlustuse kahjude hüvitamiseks juhtudel kui kahjuhüvitaja on muutunud maksejõuetuks. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid seltsidelt.

Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Nii suureks kujunevad liiklusõnnetuste kahjud siiski harva. Eestis on keskmine asjakahju ca 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot. Aga arvestama peab, et liikluskindlustus katab ka Eesti sõidukitega põhjustatud kahjud välismaal ja seal võivad kahjud paisuda sageli väga suureks.

Muudatustega laieneb ka liikluskindlustuse kohaldumisala ja sellega on hõlmatud pea kõik transpordivahendina kasutatavad sõidukid, kuna direktiivi järgi peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Seega tuleb kindlustada ka osa elektritõukerattaid. Välja jäävad motospordiüritustel eraldi kindlustusega kaetud sõidukid, aga samuti näiteks ka ratastoolsõidukid või muruniidukid. Selleks et lihtsustada otsustamist, kas sõidukil on kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi ka vastava abimaterjali.

Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.