Liikluspilt on aastatega paranenud, kuid mitte piisavalt

Kuigi möödunud aastal hukkus liikluses vähem inimesi kui mullu, ei näita üldine statistika viimaste aastate jooksul liikluspildi paranemist.

2022. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest. „Kuigi vigastatute arv on 148 inimese võrra suurem, siis positiivse poole pealt saab välja tuua, et möödunud aastal hukkus Eesti teedel viis inimest vähem kui 2021. aastal,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Liiklusõnnetuste ja vigastatute arvu kasv on tulnud kergliikurite osalusel toimunud õnnetustest. Möödunud aastal registreeriti politseis 352 liiklusõnnetust kergliikuritega, neis sai viga 360 inimest ning hukkus üks. „Paraku on politseini jõudnud numbrid tõukerattaõnnetustest ilmselt vaid jäämäe tipp,“ möönis Loigo. „Tõuksikultuur vajab kindlasti rohkem tähelepanu, et sarnaselt autodele muutuks ka kergliikurite puhul kihutamine ja joobes sõitmine taunitavaks.“

Mullu registreerisid kiiruskaamerad ligikaudu 306 556 kiiruseületamist, mida on 11 817 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Nendest kiiruseületamisest 212 865 fikseeriti mobiilsete kiiruskaameratega.

Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552 alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üleeelmisel aastal.

„Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma,“ rõhutas Loigo. Seda kinnitavad ka numbrid – alkoholi- või narkojoobes juhtide süül sai liikluses vigastada 143 ja hukkus seitse inimest. 2021. aastal hukkus joobes juhtide süül kaks korda rohkem inimesi.

„Vaatamata sellele, et enamik Eesti autojuhte suudab liikluses käituda ohutult, siis on jätkuvalt probleemiks need, kes ei suuda hoiduda kihutamisest, ohtlikest manöövritest ja alkoholijoobes rooli istumisest. Lisaks ei pea need inimesed ise end ohtlikuks ja sageli ei peata neid ka karistused,“ rääkis Loigo.

Eelmisel aastal anti häirekeskusele teada ligi 10 000 korral joobekahtlusega või ohtlikest juhtidest. „Ilmselt on nii mõnigi selline kõne päästnud liikluses kellegi elu,“ tõdes politseinik.