Miljardäri kallis kättemaks ja õlleklaasi taga sündinud mäss

Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et kui talle mänguasja ei müüda, ehitab ta endale tehase ja teeb uue ning seekord õigesti.

Nüüdseks on see Londoni The Grenadier pubist alguse saanud avantüür jõudnud faasi, kus turundusmasinad jahvatavad legendi mehelikkusest ja purunematusest. Kuid siledaks lihvitud kampaaniate taga peitub toores ja kompromissitu inseneritöö, mis sülitab tänapäevastele voolujoonelistele trendidele.

Baieri süda ja Austria distsipliin
INEOS ei hakanud jalgratast leiutama seal, kus teised on juba aastakümneid higistanud. Selle asemel, et proovida konstrueerida oma mootorit, koputati BMW uksele. Tulemus on kummaline, kuid võimekas hübriid Briti jonni ja Saksa täpsuse vahel.

Kapoti all pesitsevad BMW 3,0-liitrised reas-kuuekohalised turbomootorid. Nii bensiini- (B58) kui ka diiselversioon (B57) ühendati pommikindla ZF-i 8-käigulise automaatkäigukastiga. Grenadier tugineb massiivsele terasest redelraamile ja talasildadele. See arhitektuur on mõeldud kestma kauem kui selle omaniku kannatus tanklas.

Auto ei valmi mitte Suurbritannias, vaid endises Smarti tehases Hambachis, Prantsusmaal. Arendustööd juhtis aga Magna Steyr Austrias, seltskond, kes vastutab ka Mercedes-Benz G-klassi surematuse eest.

Salongist leiab oodi füüsilistele nuppudele. Erinevalt modernsetest nutiautodest, kus istmesoojenduse leidmiseks peab läbima kolm alammenüüd, on siin kõik lülitid käsitsetavad ka paksude kinnastega. Juhtpaneel tekitab tunde, et juhite pigem ründelennukit kui sõiduautot.

Tühimik, mida keegi teine ei tahtnud
Ratcliffe’i strateegia toetub lihtsale tähelepanekule: Land Rover ja teised on muutunud liiga peeneks. Uus Defender on tehnoloogiline imelaps, kuid selle remontimine keset Sahara kõrbe eeldab tõenäoliselt IT-kraadi ja steriilset keskkonda. Grenadier sihib neid 35 000 klienti üle maailma, kes vajavad tööriista, mitte aksessuaari.

Ometi on see riskantne mäng. INEOS Automotive põletab raha kiiremini kui Grenadier bensiini. Kuigi USA turg on brändi portfellis suurim (umbes 60% müügist), on mainstream-edu saavutamine takerdunud tootmiskulude ja kõrgete tariifide taha. Grenadier pole sugugi odav, see on luksustoode neile, kes tahavad välja näha, nagu nad ei hooliks luksusest.

Püsiv nelikvedu ja kolm lukustuvat diferentsiaali tähendavad, et raba või lumetorm on selle masina jaoks kerge hommikusöök. Samas on auto roolisüsteem maastikusuunitlusega, see on uimane ja nõuab maanteel pidevat korrigeerimist, mis võib maanteel kiiresti väsitavaks muutuda.

BMW tehnika kasutamine on samuti kahe teraga mõõk, küll usaldusväärne, kuid spetsiifilised INEOS-e lahendused tähendavad, et suvalises nurgataguses garaažis seda autot siiski ei remondi.

Kas INEOS Grenadier on ratsionaalne ost? Peaaegu mitte kunagi. Kas see on emotsionaalselt laetud inseneritöö meistriteos? Absoluutselt.