Naastrehv või lamellrehv? Uus teadusuuring selgitab, kumb jääl paremini haardub
Naastrehv pakub jääl üldjuhul paremat pidamist, kuid tugeva pakasega võib kvaliteetne lamellrehv sellele märgatavalt läheneda. Saksamaa teadlaste värske uurimus näitab, et jää libedus ei sõltu üksnes sulamisveest, vaid ka molekulaarsetest protsessidest, mis toimuvad sügaval miinuskraadides. Koos 2025. aasta talverehvitestidega aitab avastus selgitada, miks muutlikes talveoludes pole ühte universaalselt parimat rehvitüüpi.
Jää võib olla libe ka ilma sulamiseta
Saarlandi ülikooli teadlased Achraf Atila, Sergey Sukhomlinov ja Martin Müser avaldasid teadusajakirjas Physical Review Letters uurimuse „Cold Self-Lubrication of Sliding Ice”, mis seab kahtluse alla jää libeduse tavapärase seletuse.
Seni on jää väikest hõõrdumist seostatud peamiselt surve ja hõõrdumise tekitatud soojusega, mis sulatab jää pinnale õhukese veekihi.
Teadlaste molekulaarsimulatsioonid näitasid aga, et libisev kontakt võib lõhkuda jää korrastatud kristallstruktuuri ka ilma tavapärase sulamiseta. Selle tulemusel tekib pinnale vedelikulaadne molekulaarne kiht, mis võib vähendada hõõrdumist. Väga väikese hõõrdumise tekkimine sõltub siiski ka kokkupuutuva materjali omadustest ja vee liikumisest kontaktpinnal.
Avastus ei tõesta ühe rehvitüübi paremust, sest teadlased ei katsetanud autorehve. Küll aga näitab see, miks jää haardumisomadusi ei saa ennustada ainult õhutemperatuuri järgi.
Naastud annavad eelise seal, kus kumm enam ei haardu
Naastrehvi suurim tugevus on metallnaastude võime tungida jää pinnakihti ja saavutada mehaaniline haardumine. See muutub eriti oluliseks siledal ja poleeritud jääl, kus rehvikummi hõõrdumine jääb väikeseks.
Lamellrehv kasutab teistsugust lahendust. Selle pehme, külmas elastseks jääv kummisegu kohandub teepinna ebatasasustega ning turvise arvukad sisselõiked loovad täiendavaid haardeservi.
Kõige keerulisemad tingimused tekivad nullkraadi lähedal, kui jää pinnal leidub vett. Sellisel juhul võib naastrehvi mehaaniline haardumine anda märkimisväärse eelise nii pidurdamisel kui ka kurvides.
Tugeva pakasega olukord muutub. Jää muutub üldjuhul kõvemaks ja naastudel on keerulisem selle pinda tungida. Põhjamaine lamellrehv säilitab tänu spetsiaalsele kummisegule elastsuse ning kahe rehvitüübi haardumise erinevus väheneb.
See ei tähenda siiski, et näiteks -15 °C juures oleks lamellrehv automaatselt parem. Kindlat temperatuuripiiri pole, sest tulemust mõjutavad jää pinnastruktuur, rehvimudel, naastude ehitus ja kummisegu.
Talverehvitestid kinnitavad naastude eelist jääl
Soome ajakirja Tekniikan Maailma 2025. aasta võrdlustestis osales seitse naastrehvi ja seitse põhjamaist lamellrehvi mõõdus 205/55 R16.
Jääl kiiruselt 50 km/h pidurdades saavutas Bridgestone Blizzak Spike 3 tulemuseks 32,3 meetrit. Lamellrehvidest parim Michelin X-Ice Snow vajas peatumiseks 45,6 meetrit. Vahe ulatus 13,3 meetrini ehk enam kui 41 protsendini naastrehvi pidurdusmaast. See on piisavalt suur erinevus, muutmaks ootamatu takistuse korral õnnetuse tagajärgi.
Samas näitas test, et isegi sama rehvikategooria sees võivad tulemused märkimisväärselt erineda. Mõned naastrehvid pidurdasid jääl tuntavalt halvemini kui sama kategooria parimad mudelid. Seega ei taga naastude olemasolu automaatselt head pidamist. Rehvi konstruktsioon ja konkreetne mudel on vähemalt sama olulised.
Lumel ja asfaldil muutub jõudude vahekord
Lumisel teel väheneb naastude eelis, sest metallnaastud ei pruugi ulatuda piisavalt tugeva aluspinnani. Haardumist määravad siis peamiselt turvisemuster, kummisegu ja rehvi võime lumega haakuda.
Kvaliteetne põhjamaine lamellrehv võib sellistes tingimustes naastrehviga võrdselt või isegi paremini toime tulla.
Märjal asfaldil pole naastudest aga samasugust kasu nagu jääl. Need suurendavad rehvimüra ja kulutavad teekatet, samal ajal kui lamellrehvid pakuvad üldjuhul vaiksemat sõitu.
Siiski tuleb eristada põhjamaiseid ja Kesk-Euroopa lamellrehve.
Kesk-Euroopa talverehvid keskenduvad eelkõige märjale ning kuivale asfaldile, põhjamaiseid mudeleid arendavad tootjad aga külma, lume ja jää jaoks.
Rootsi ajakirja Teknikens Värld 2025. aasta võrdlustest kinnitas erinevust: Kesk-Euroopa rehvid olid tugevad märjal asfaldil, kuid jääl jäid põhjamaistest talverehvidest oluliselt maha.
Reaalses talves loeb kõige keerulisem sõiduolukord
Autojuhi jaoks pole küsimus ainult pidurdusmaas jääl. Sama teekond võib sisaldada kuiva asfalti, lörtsi, kinnisõidetud lund ja ootamatut musta jääd.
Peamiselt linnades ja hooldatud põhimaanteedel liikujale võib kvaliteetne põhjamaine lamellrehv olla mõistlikum valik. See pakub head talvist haardumist, väiksemat müra ja suuremat sõidumugavust.
Kui igapäevane teekond kulgeb aga harva hooldatud kõrvalteedel, jäistel tõusudel või varahommikuti külmetanud teekattel, annab naastrehv täiendava ohutusvaru.
Oluline on ka rehvide vanus. Kõvenenud kummiseguga lamellrehv kaotab haardumist ning kulunud või puuduvate naastudega naastrehv ei suuda enam pakkuda algset pidamist.
Seetõttu võib uus kvaliteetne lamellrehv olla ohutum kui vana ja kulunud naastrehv.
Füüsika ei tunne universaalset võitjat
Saarlandi ülikooli uuring ei muuda talverehvitestide seniseid tulemusi, kuid täiendab arusaama sellest, miks jää erinevates tingimustes libedaks muutub.
Naastrehvi mehaaniline eelis siledal jääl jääb alles. Lamellrehvi tugevuseks on aga mitmekülgsus ja võimalus saavutada väga hea pidamine ilma metallnaastudeta.
Rehve tasub valida kõige keerulisemate teeolude, mitte keskmise talvepäeva järgi. Kui regulaarselt tuleb sõita jääl, on naastrehv üldjuhul kindlam valik. Hästi hooldatud teedel võib põhjamaine lamellrehv pakkuda tasakaalustatumat lahendust. Sest talvel ei määra ohutust see, kui hästi auto sõidab kuival asfaldil. Otsustavaks võib saada üksainus jäine kurv.
