Eesti tõusis Euroopa liiklusohutuse esikuuikusse, kuid edulool on tõsine varjukülg

Eesti möödus mitmest tuntud liiklusohutuse eeskujust

Euroopa Komisjoni avaldatud statistika kohaselt hukkus Eestis 2025. aastal liikluses 43 inimest ehk 31 inimest miljoni elaniku kohta. Aasta varem oli hukkunuid 69 ja suhtarv ulatus 50-ni.

Euroopa Liidu keskmine oli 43 liiklussurma miljoni elaniku kohta. Eestist parema tulemuse saavutasid vaid Rootsi, Norra, Taani, Šveits ja Island.

Võrdlus teiste riikidega on kõnekas:

Rootsi ja Norra: 19 hukkunut miljoni elaniku kohta. Taani ja Šveits: 24 hukkunut. Eesti: 31 hukkunut. Saksamaa, Soome ja Holland: 34 hukkunut. Leedu: 48 hukkunut. Läti: 64 hukkunut.

Eesti tulemus on märkimisväärne, eriti võrreldes lõunanaabritega. Läti liiklussurmade suhtarv oli üle kahe korra suurem.

Kas Eesti teed muutusid aastaga tõesti 38% ohutumaks?

Siin tuleb statistikat ettevaatlikult tõlgendada.

Eestis hukkub liikluses suhteliselt vähe inimesi, mistõttu mõjutab iga suurem õnnetus aastast tulemust märgatavalt. Väikese rahvaarvuga riigi puhul võib isegi mõnekümne juhtumi erinevus muuta positsiooni Euroopa edetabelis põhjalikult.

aastal oli Eesti liiklussurmade suhtarv Euroopa Liidu keskmisest halvem. Aasta hiljem kuulusime juba esikuuikusse.

See ei tähenda, et Eesti liiklussüsteem oleks kõigest aastaga Euroopa keskmisest tasemest Põhjamaade kõrvale hüpanud.

Pikem aegrida annab kainema pildi. Aastatel 2019-2025 vähenes Eestis liiklussurmade arv 17%, Euroopa Liidus keskmiselt 15%. Seega pole Eesti pikaajaline areng Euroopa keskmisest kuigi palju kiirem.

Veelgi kõnekam on võrdlus 2014. aastaga. Kümne aastaga kuni 2024. aastani vähenes Eesti liiklussurmade arv vaid 12%, samal ajal kui Euroopa Liidus oli langus 17%.

Suurim probleem peitub linnavälistel teedel

Euroopa Komisjoni hinnangul moodustavad linnavälistel teedel toimunud surmaga lõppenud õnnetused Eestis Euroopa Liidu keskmisest suurema osa.

See viitab vajadusele keskenduda senisest rohkem maanteeliiklusele, kus suuremad kiirused jätavad eksimiseks vähem võimalusi.

Kõige olulisem pole seejuures ainult juhtide käitumine. Liiklusohutust mõjutavad ka teede ehitus, vastassuunalise liikluse eraldamine, ristmike lahendused, möödasõiduvõimalused ja teekeskkonna võime vähendada inimliku eksimuse tagajärgi.

Rootsi liiklusohutuse tugevus seisneb suuresti süsteemses lähenemises. Lähtutakse põhimõttest, et inimesed eksivad, kuid need eksimused ei tohiks lõppeda surmaga.

Eestil tasuks liiklusohutust hinnata samast vaatenurgast. Kiiruskaamerad ja politseikontroll on vajalikud, kuid need ei asenda ohutuks kujundatud taristut.

2026. aasta näitab juba vastupidist suundumust

Eesti 2025. aasta eduloo muudavad hapramaks värskemad andmed.

Euroopa Komisjoni esialgse statistika järgi suurenes Eestis 2026. aasta esimesel poolaastal liikluses hukkunute arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 10%.

ERR-i andmetel hukkus tänavu esimese seitsme kuuga 30 inimest, mida oli nelja võrra rohkem kui aasta varem.

See ei tähenda veel, et kogu 2026. aasta kujuneks halvemaks, kuid kinnitab, kui kiiresti võib Eesti statistiline edu kaduda.

Euroopa Liit soovib vähendada liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks poole võrra, võttes aluseks 2019. aasta.

Eesti senine areng pole selle eesmärgi saavutamiseks piisav. Ka Euroopa Komisjoni hinnangul ei liigu Eesti praeguses tempos eesmärgi täitmise suunas.

Hea edetabelikoht ei tähenda veel turvalist liikluskeskkonda

Eesti jõudmine Euroopa ohutumate riikide hulka väärib tunnustust, kuid ühe aasta tulemusele ei tasu rajada liiga kaugele ulatuvaid järeldusi.

Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta võimaldab riike võrrelda, kuid ei arvesta otseselt läbitud kilomeetreid, liiklussagedust ega teede erinevat iseloomu. Samuti ei näita see raskelt vigastada saanud inimeste arvu.

Eesti järgmine eesmärk ei peaks olema pelgalt esikuuikusse jäämine, vaid aastaste kõikumiste vähendamine ja pikaajalise langustrendi kiirendamine.

Tõeliselt ohutu liikluskeskkonna tunnus pole üks erakordselt hea aasta, vaid suutlikkus saavutada häid tulemusi järjepidevalt. Rootsi ja Norra on seda aastakümneid tõestanud. Eestil seisab see töö veel ees.