Nissan lõpetab R35 GT-R tootmise

Pärast pikka karjääri veeres Tochigi tehases tootmisliinilt Jaapanis viimane Nissan R35 GT-R – Premium Edition T-Spec Midnight Purple värvitoonis, pannes punkti mudeli 18-aastasele elu- ja arendusloole. Kokku valmis umbes 48 000 eksemplari, mis hajusid laiali üle maailma: tõestus, et hoolimata kriitikast ja konkurentide edust jäi GT-R jonnakalt püsima.

Nissan ei taha muidugi jätta muljet, et see on lõplik hüvastijätt. Ametlik jutt räägib „pärandi austamisest“ ja „uue põlvkonna kujutlemisest“. Tegelikkuses tähendab see, et keegi veel ei tea, millal ja mis kujul uus GT-R üldse ilmuda võiks. Elektrifitseerimise surve, karmistuvad normid ja margi enda rahalised piirangud ei luba kiiret naasmist. Praegu on lihtsam hoida legendi elus turundusliku lubadusega, et „see pole hüvasti, vaid näeme taas“.

R35 jõudis turule 2007. aastal ning erines eelkäijatest ühe olulise omaduse poolest: ta ei uuendunud klassikalise „pool elu kestva“ mudelivärskendusega, vaid hiilis aastate jooksul edasi väikeste täienduste kaudu. Mootori algselt 480 hobujõult jõuti NISMO versioonides lõpuks 600 hobujõuni. Sama järk-järguline oli ka disaini ja tehnika arendus – sisuliselt muutus see 18 aastaga aina kiiremini sõitvaks anakronismiks.

GT-R pärandit kantakse edasi eelkõige läbi aegade tabelite. Nürburgringi ringiaegadest sai Nissanile kinnisidee: 2007. aasta 7.38-st saadi kümne aasta jooksul NISMO versiooniga välja 7.08. Ka Jaapani kodune Tsukuba ringrada nägi rekordeid, kuni viimase põlvkonna NISMO suutis sõita alla minuti. Lisaks püstitati 2016. aastal driftikiiruse maailmarekord – 304,96 km/h külg ees.

R35 GT-R oli korraga nii superauto kui ka tööriist: mitte just rafineeritud iludus, vaid jõuline, robustne ja tihti oma klassis ebamugavalt odav alternatiiv. Selle võlu seisnes pigem selles, et ta tõestas,et massibrändi logoga võib luua masina, mis paneb aukartust tundma Ferrarid ja Porsched. Just see ebamugavus muutis R35 kultuseks.

Nüüd, kui viimane eksemplar on valmis, jääb üle vaid oodata, kas Nissan suudab kunagi korrata sama. GT-R nimi ei kao, aga järgmine kord peab see vastama ajastule, kus sisepõlemismootori brutaalne jõud ja käsitsi ehitatud V6 võivad olla pigem muuseumieksponaadid kui tulevikuvormel.