Riigiteede korrashoid vajab eelarve kahekordistamist

Valmis põhjalik analüüs Eesti riigiteede rahastamisvajadustest aastateks 2025–2054, mille tulemused osutavad selgelt vajadusele suurendada märkimisväärselt teehoiu eelarvet. Transpordiamet tellis ajakohastatud uuringu, kuna eelmisest taolisest oli möödunud juba viis aastat ning vahepealsel ajal on toimunud märgatavaid muutusi nii ehitushindades kui ka teede seisundis.

„Analüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot,“ ütles Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi. „See on 31% rohkem, kui näitasid eelmise analüüsi tulemused. Peamisteks põhjusteks on kahe analüüsi vahelisel perioodil alarahastatud eelarve, mis on tinginud teede seisukorra mõningase halvenemise, samuti remonttööde hinnatõus. Riigiteede remondivõlg on võrreldes 2019. aasta analüüsiga kasvanud 12%, ulatudes nüüd 772,4 miljoni euroni, mis vastab peaaegu nelja aasta optimaalsele eelarvele.“

Eelmisel aastal tellitud uuringu käigus uuendati ka tasuvusanalüüsides kasutatavaid sõidukite parameetreid ning täpsustati teekasutajate kulusid seoses teede katete tasasusega. Nende uuendatud andmete alusel hinnati remonttööde optimaalset rahastustaset, mis võimaldaks hoida riigiteede võrgu olukorda selliselt, et transpordisüsteemi kogukulud – teede korrashoid ja kasutajate kulutused – oleksid järgmise 30 aasta perspektiivis minimaalsed.

Riigiteede säilitamise hulka kuuluvad korrashoid, kruusateede säilitusremont, asfaltkatete pindamine, põhjalikum taastusremont, rekonstrueerimistööd ning sillaremont.

Lisaks teehoiu vajadustele hinnati analüüsi käigus ka riigiteede arendusvõlga ehk summat, mida on tarvis investeerida selleks, et kogu teedevõrk vastaks aastaks 2054 kõigile kehtestatud nõuetele. See summa on praegu hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot. Sellest valdava osa moodustavad TEN-T põhivõrgu – Tallinna–Pärnu–Ikla ning Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa – maanteede ümberehitamise vajadus ja kruusateede katte alla viimine vastavalt transpordi ja liikuvuse arengukavas sätestatud eesmärkidele. Arengukavas on eesmärgiks seatud, et kõik kruusateed, mille liiklussagedus ületab 50 sõidukit ööpäevas, saavad tulevikus kõvakatte.

Kui arvestada TEN-T põhivõrgu väljaehitamise ambitsiooni aastaks 2030, tõuseb teede säilitamise ja arendamise koguvajadus järgnevatel aastatel veelgi. Perioodil 2025–2029 oleks aastane rahavajadus seega 462 miljonit eurot ning aastatel 2030–2054 keskmiselt 212 miljonit eurot aastas.