Uue ajastu tuuled: vesilennuki moodi purjekas SP80 jahib maailmarekordit

Maailma kiireima purjeka tiitli jahile asunud SP80 ei kasuta tavalisi purjeid, vaid lohelennutamise osakonnast pärit tiiba, mis sikutab nende eksootilise kolmikkerega veesõiduki üle vee nagu ülikiire lendkala.

Reegel number üks? Ainult tuul. Reegel number kaks? Vähemalt üks inimene pardal. Ja kolmas, kiiruse arvestus käib 500-meetrise lõigu keskmise järgi. Just sellise reeglistiku järgi mängib World Sailing Speed Record Council, ja SP80 on selle mängu tõsiselt käsile võtnud.

SP80 disain, mis meenutab rohkem Star Warsi rekvisiiti kui meresõidukit, on trimaaraan: kolm keret, millest kaks külgmist lisavad stabiilsust ja keskmine hoiab kõik vee peal ja lohe all kontrolli all. Mida vähem kere pinda vee vastu puutub, seda väiksem veetakistus – loogika, mis võiks pärineda ka F1-insenerilt.

Lohe on disainitud kombinatsioonina purjespordist ja paraplaanidest, valmistatud kangastest, mida muidu kasutatakse langevarjudel ja ultrakergetel purjekatel. Eesmärgiks kiirus, stabiilsus, kontroll. Ning sõltuvalt tuuleoludest vahetavad nad vajadusel ka lohe suurust.

Et mitte lihtsalt hüpata, vaid sõita üle 80 sõlme (ehk rohkem kui 148 km/h), on paadi alla pandud hüdrotiib: kujundatud nii, et see ei tekitaks kavitatsiooni ega kaota kiirusel stabiilsust. Võrdluseks: tavalised hüdrotiivad kaotavad pea 100 km/h juures pidamise nagu libe talverehv kevadpäeval. SP80 tiib seevastu justkui tantsib vee kohal ja hoiab paadi all kontrolli, isegi kui lohe tirib nagu vihane elukas muinasjutust.

Proovisõidud toimuvad Lõuna-Prantsusmaal, kus veepind sile nagu jää ja tuul puhub kenasti kaldalt. See lubab sirgjoonelist kiiruskatset nagu drag race merel. Sihtmärgiks purustada Paul Larseni senine rekord: 65,45 sõlme (121 km/h), mis sündis Namibias 2012. aastal Vestas Sailrocket 2 pardal.

SP80 meeskond loodab oma 80 sõlme eesmärgi täita juba 2025. aasta lõpuks. Pärast seda ei jää muud kui loorberitele (või lohedele) puhkama minna? Mitte päris: nende arendatud tehnoloogiad võivad leida kasutust hüdroenergia, laevanduse ja võidusõidu vallas.