Vähese ohutunnetusega parkijad takistavad päästetöid juba aastakümneid

Paljudele pealinna komandodele, kelle reageerimispiirkonda kuuluvad esmajoones tiheasustusega elamupiirkonnad, on päästeautode ligipääsemine sündmuskohale probleemiks juba aastakümneid. Kitsastes tingimustes parkijad takistavad päästesõidukite läbipääsu ning seavad sellega ohtu nii enda kui teiste elu ja vara.

Põhja päästekeskus alustab tänasest aktsiooniga, mille raames püütakse päästetehnika ligipääsu takistavatele parkijatele meelde tuletada, et ohuolukorras vajab päästeauto hoonele ligi pääsemiseks minimaalselt 3,5 meetrit vaba ruumi.

Põhja päästekeskuse piirkonnajuht Janek Sõnum ütleb, et antud tegevusega pöördume inimeste poole abipalvega aidata meil päästa. „Oleme valmis saanud flaierid, mida päästjad paigaldavad sõidukite tuuleklaasidele juhul, kui sõiduk on pargitud selliselt, et takistab päästesõidukite liikumist. Esialgu plaanime projektiga tegeleda käesoleva aasta lõpuni ning seejärel vaadata, kas sõbraliku abipalve mõju on olnud piisav,“ sõnab ta.

Tuuleklaasile jäetud teate eesmärk ongi juhtida kehvasti pargitud sõidukiomanike tähelepanu sellele, et päästeauto ei mahtunud sündmusele kiirustades autode vahelt läbi. Kahepoolsed flaierid kannavad sõnumit nii eesti kui vene keeles ning need paigaldatakse ainult kõige kriitilisematesse kohtadesse ja ainult nendele sõidukitele, mis on pargitud nii, et see reaalselt takistab päästeauto liikumist. „Mõistame, et tiheda asustusega piirkondades ongi parkimiskoha leidmine väga keeruline, kuid päästesündmuse korral peab päästesõiduk pääsema sündmuskohale võimalikult kiiresti ning ilma takistusteta,“ ütleb Janek.

Põhja päästekeskuse valmisolekubüroo nõunik Andres Saaren ütleb, et inimestel on valikud täiesti olemas ning see eeldab mõnikord vaid mugavustsoonist väljumist. „Tean mitmeid inimesi, kes ei pargigi oma autot maja ette, vaid on leidnud parkimiskoha kodumajast natuke kaugemal, olgugi, et koju kõndida tuleb sel juhul mõni meeter rohkem,“ selgitab ta ning lisab, et aeg, mis kulub päästmise asemel ligipääsu otsimisele ja voolikuliinide vedamisele, on täpselt nii pikk, et isegi väiksem tulekahju võib selle ajaga jõuda faasi, mis sündmuse lahendamist oluliselt raskendab. Iga minut loeb. Iga elu loeb. Iga inimese teadlik otsus aidata kaasa elude päästmisele on meie kõigi võimalus ennetada kõige hullemat.