BMW uuring paljastab, miks elektriautode ostjad nõuavad tegelikust vajadusest suuremat sõiduulatust
Tegelik vajadus ja ostjate ootused ei lange kokku
BMW Groupi tellimusel küsitles uuringufirma Big Village septembris 1005 täiskasvanud ameeriklast. Tulemused näitavad märkimisväärset erinevust igapäevase sõiduvajaduse ja elektriautole esitatavate nõudmiste vahel.
Kui 73 protsenti vastanutest saaks oma igapäevaste sõitudega hakkama kuni 120-kilomeetrise sõiduulatusega, siis 42 protsenti soovib elektriautolt vähemalt 483 kilomeetrit. Neist 18 protsenti peab vajalikuks koguni üle 644-kilomeetrist sõiduulatust.
Sõiduulatus on ostuotsuse määrav tegur 72 protsendile vastanutest, sõltumata sellest, kui palju nad tegelikult iga päev sõidavad.
BMW 8. oktoobril avaldatud uuring kinnitab, et elektriautode puhul ei määra ostjate ootusi üksnes igapäevane kasutusvajadus, vaid ka soov säilitada piisav varu pikemateks sõitudeks.
Kiirem laadimine võib osutuda suuremast akust tähtsamaks
Uuringu üks olulisemaid järeldusi puudutab laadimiskiirust. Kui elektriauto suudaks kümne minutiga lisada ligikaudu 240 kilomeetrit sõiduulatust, suureneks ostuhuvi 53 protsendil vastanutest.
Nooremate autojuhtide seas oleks mõju veelgi tugevam. Z-põlvkonnast hindas sellist laadimisvõimekust oluliseks 70 protsenti ja millenniaalidest 65 protsenti vastanutest.
Samuti on kasvanud valmisolek laadimispeatusteks. Kui 2025. aastal pidas kuni 30-minutilist kiirlaadimist vastuvõetavaks 48 protsenti küsitletutest, siis tänavu juba 55 protsenti.
BMW uus iX3 näitab, kuhu tehnoloogia liigub. Selle 800-voldine elektrisüsteem võimaldab sobiva kiirlaadijaga lisada tootja USA turu hinnangu järgi kümne minutiga ligikaudu 298 kilomeetrit sõiduulatust.
Suurema aku asemel võib seega pakkuda paremat kasutuskogemust energiatõhus jõuülekanne ja võimas laadimissüsteem. Väiksem aku aitab vähendada auto massi, tootmiskulusid ja energiatarvet, kuid eeldab hästi toimivat laadimistaristut.
Hind valmistab rohkem muret kui sõiduulatus
Elektriautode levikut takistab endiselt eelkõige ostuhind, mida nimetas peamiseks probleemiks 51 protsenti vastanutest. Aku vastupidavuse ja võimaliku asenduskulu pärast muretses 31 protsenti, laadimisaja pärast 26 protsenti ning sõiduulatuse pärast 24 protsenti.
Samas kaaluks 55 protsenti küsitletutest kasutatud elektriauto ostmist, kui hinnavõit oleks piisavalt suur.
Elektriautode vastu tunneb üldiselt huvi 68 protsenti vastanutest. Madalamaid kasutuskulusid pidas nende üheks peamiseks eeliseks 27 protsenti, paremat sõidudünaamikat ja moodsamat tehnoloogiat kumbagi 19 protsenti.
Euroopa jaoks on tähtsam tegelik sõiduulatus
Kuigi BMW uuring puudutab USA tarbijaid, on tulemused asjakohased ka Euroopa turul. Siin mõõdavad tootjad sõiduulatust WLTP-metoodika järgi, mille tulemused erinevad USA EPA-testide omadest.
Näiteks 500-kilomeetrise WLTP-sõiduulatusega elektriauto ei pruugi talvisel kiirteel läbida kaugeltki sama pikka vahemaad. Külm ilm, suur kiirus ja salongi soojendamine kasvatavad energiakulu märgatavalt.
Seetõttu pole suurema sõiduulatuse soov tingimata põhjendamatu. Ostja arvestab ka olukordadega, kus laadimisvõimalused on piiratud või tegelik energiakulu ületab ametlikke näitajaid.
BMW uuringust joonistub siiski selge suund: elektriautode järgmine konkurentsieelis ei pruugi olla veel suurem aku. Hoopis olulisemaks võib kujuneda võime läbida mõistliku energiakuluga piisavalt pikk vahemaa ning taastada sõiduulatus võimalikult kiiresti.
