Dodge’i pragmaatiline kannapööre teeb elektrilisele Chargerile ameerikapärase südamesiirdamise

Autotööstuses on hetki, kus turundusosakonna roosad unistused ja karm reaalsus omavahel kokku põrkuvad. Dodge, kes kuulutas veel hiljuti suure suuga uue Chargeri täielikku elektrifitseerimist, on kuluaarides hakanud tegema märkimisväärseid järeleandmisi. Viimased signaalid Detroidist viitavad sellele, et fännide nutt ja hala tõelise bensiinimootori järele ei jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Insenerid uurisid võimalusi, kuidas mahutada uue põlvkonna platvormile vana kooli V8-mootor, andes mõista, et ainult akudele ja särtsule lootmine võib olla liiga suur risk.

Algselt pidi uus Charger piirduma vaid täiselektrilise versiooni ja kuuesilindrilise Hurricane-mootoriga, kuid nüüd tundub, et Dodge’i juhid said aru: ameerika muskelauto ilma V8-ta on nagu burger ilma pihvita, pealtnäha okei, aga sisu jääb puudu. Kuigi ametlikult hoitakse suud lukus, rääkisid asjaolud enda eest ning ilmsiks tulid tehnilised projektid, mis võimaldaksid uuele kerele sobitada legendaarse Hemi-põlvkonna järglase. See liigutus polnud tingitud nostalgiast, vaid kainest äriarvestusest, sest elektriautode müügitempo jahtumine on sundinud pea kõiki suuri tegijaid oma strateegiaid üle vaatama.

Selline asjade käik näitas ilmekalt, et isegi kõige ambitsioonikamad rohepesu plaanid peavad arvestama tarbija rahakoti ja eelistustega. Kui Dodge soovis säilitada oma identiteeti paha poisi margina, siis ainult kunstliku mootoriheliga seda ei saavuta. Sisepõlemismootori naasmine Chargeri kapoti alla oleks märgiline võit petrolheadidele, kes pole valmis leppima faktiga, et nende lemmikmasin peab tulevikus vaid vooluvõrgus rippuma. See on meeldetuletus, et klassikaline raud on endiselt au sees, vaatamata kõigele, mida poliitilised suunised ette kirjutavad.

Kokkuvõttes on Dodge’i võimalik tagasitulek kaheksasilindrilise juurde strateegiline ellujäämiskursus. Olukorras, kus konkurendid on samuti sunnitud oma elektrifitseerimise hoogu pidurdama, soovis Dodge lihtsalt kindlustada, et neil oleks pakkuda midagi neile, kes hindavad mootori mürinat rohkem kui ekraanide diagonaali. Kui see plaan teostub, jääb uus Charger ajalukku kui auto, mis suutis istuda kahel toolil korraga, pakkudes valikut nii tuleviku-usku tehnofännidele kui ka neile, kes usuvad ainult puhtasse ja tooresse hobujõudu.