Elektriauto valikul domineerib ratsionaalsus: esikohal on sõiduulatus ja laadimismugavus

Värske uuringu kohaselt on Eesti autoostjate ootused elektriautodele muutunud praktilisemaks. Kui varem rõhutati peamiselt keskkonnasäästu, siis nüüd määravad valiku ühe laadimistsükliga läbitav vahemaa ning laadimisvõimaluste olemasolu igapäevastes sihtkohtades.

Sõiduulatus ja laadimise logistika
Auto-Bon Balticu tellitud ja Norstati poolt läbi viidud uuringust selgus, et 42% vastajatest peab elektriauto juures kõige olulisemaks sõiduulatust. Peaaegu sama tähtsaks peetakse võimalust laadida sõidukit mugavalt kas kodus või töökohal.

Citroëni Baltikumi juhi Margus Ilusa sõnul peegeldavad need tulemused autojuhtide soovi vältida nn “sõiduärevust” (range anxiety). Inimesed lähtuvad elektriautode puhul eelkõige praktilisusest. Kui sõiduulatus on piisav ja laadimine integreeritud igapäevasesse parkimisse, muutub elektriautole üleminek märkamatuks.

Hind vs. keskkonnasääst
Kuigi keskkonnahoid on oluline teema, jääb see ratsionaalsete argumentide varju. Veerand vastajatest peab tähtsaks jõukohast hinda ja madalaid ülalpidamiskulusid. Huvitava erisusena joonistub välja põlvkondade vahe:
18–29-aastastest peab keskkonnasäästu oluliseks 33%.
40–74-aastaste seas on see näitaja vaid 19%.

Ilusa sõnul ostetakse elektriautot harva vaid maailmaparandamise eesmärgil. Pigem on sihtrühmaks kliendid, kellel on logistika läbi mõeldud ja keda köidab tehnoloogiline innovatsioon ning sõidumugavus.

Baltikumi trend: pistikhübriidide võidukäik
Eestis on täiselektriliste autode turuosa püsinud stabiilselt 6% juures, jäädes veidi alla Läti ja Leedu 7-protsendilisele tasemele. Märkimisväärne hüpe on aga toimunud pistikhübriidide (PHEV) populaarsuses.

Pistikhübriidide turuosa kasv Baltikumis:

Pistikhübriidide populaarsuse kahekordistumine viitab sellele, et paljud autojuhid eelistavad vaheetappi, kus on võimalik nautida elektriveo eeliseid lühematel distantsidel, säilitades samal ajal sisepõlemismootori pakutava kindlustunde pikkadel reisidel.

Uuringu viis läbi Norstat ning see kaardistas Eesti elanike hoiakuid ja eelistusi seoses uute tehnoloogiatega autoturul.