Reklaam

Mercedes-Benz põrutas kaks liikuvat CLA-d kokku ja pani elektriauto aku tõsiselt proovile

Mercedes-Benz CLA 1/16
Täisekraani pilt 1/16
Mercedes-Benz korraldas erakordse kokkupõrkekatse, milles kaks üle kahe tonni kaaluvat CLA-d põrkasid ristmikul kokku, mõlema kiirus 56 km/h. Elektrifitseeritud jõuallikaga CLA Shooting Brake tabas täiselektrilise CLA juhipoolset külge. Hoolimata tugevast löögist säilitasid mõlemad autod sõitjateruumi kaitsekonstruktsiooni ning elektriauto kõrgepingeaku jäi terveks.
Reklaam

Kaks autot, kaheksa mannekeeni ja üks tugev kokkupõrge

Mercedes-Benz korraldas 20. oktoobril Sindelfingeni ohutuskeskuses maailma esimese avaliku kokkupõrkekatse, milles kaks liikuvat seeriaautot põrkasid suurel kiirusel külgsuunas kokku.

Jäljendamaks rasket ristmikuõnnetust, suunasid insenerid CLA Shooting Brake'i täisnurga all elektrilise CLA juhipoolsesse külge. Kumbki auto ei pidurdanud enne kokkupõrget.

Mercedes-Benzi ametliku teabe kohaselt vastab valitud kiirus raskemate ristmikuõnnetuste ülemisele piirile. Külgkokkupõrge kujutab endast eriti keerulist olukorda, sest erinevalt auto esiosast jääb ukse ja sõitjate vahele väga vähe ruumi löögienergia neelamiseks. Elektriautol lisandub vajadus kaitsta põranda all paiknevat kõrgepingeakut.

Mõlemas autos istus neli katsenukku, mis esindasid kokku nelja täiskasvanut ja nelja last. Insenerid jälgisid kuni 150 mõõtepunkti mannekeeni kohta, hindamaks kokkupõrkel tekkivaid koormusi ja võimalikke vigastusi.

Tulemused näitasid, et kõigi kaheksa mannekeeni mõõdetud koormused jäid biomehaanilistest piirväärtustest allapoole. Mercedes-Benzi hinnangul viitab see väikesele raskete või eluohtlike vigastuste riskile.

Tavaline Euro NCAP katse sellist olukorda ei jäljenda

Euro NCAP kasutab külgkokkupõrgetes liikuvaid deformatsioonielementidega katseseadmeid ning fikseeritud poste. Mercedes-Benzi eksperiment erines tavapärasest metoodikast, sest mõlemad kokkupõrkes osalenud sõidukid liikusid ja nende konstruktsioonid mõjutasid teineteise deformatsiooni.

Kahe päris auto kokkupõrge võimaldab hinnata olukordi, mida standardiseeritud katsed täpselt ei korda. Samas pole ühe tootja korraldatud demonstratsioon võrreldav sõltumatu ohutustesti tervikliku hindamisprogrammiga.

Uus CLA oli oma turvalisust juba tõestanud. Euro NCAP andis elektrilisele mudelile 2025. aastal viis tärni ning tunnistas selle aasta parimaks kõigi hinnatud autode seas. Täiskasvanute kaitse saavutas 94%, laste kaitse 89%, vähekaitstud liiklejate ohutus 93% ja juhiabisüsteemid 85%.

Võrdluseks saavutas samuti viis tärni teeninud Volkswagen T-Roc täiskasvanute kaitses 91% ja laste kaitses 87%.

Elektriauto aku jäi löögist puutumata

Elektrilise CLA jaoks oli katse eriti oluline. Kõrgepingeaku paikneb sõiduki põhja all ning tugev külgkokkupõrge võib kahjustada nii akukorpust kui ka selle sisemisi komponente.

Mercedes-Benzi kinnitusel säilitas aku konstruktsioon oma terviklikkuse. See näitab, et elektriauto kaitselahendused suudavad taluda ka olukorda, kus teine raske sõiduk tabab keret küljelt.

Katse kinnitab ühtlasi, et elektriautode puhul ei saa ohutust hinnata pelgalt aku kaitse põhjal. Sama oluline on sõitjateruumi deformatsioonikindlus, turvapatjade töö ning sõitjate kehale mõjuvate jõudude piiramine.

Uus süsteem hakkab päästjatele õnnetusest teatama

Kokkupõrkekatsega tutvustas Mercedes-Benz ka uut Rescue Intelligence süsteemi, mille ettevõte kavatseb alates 2027. aastast järk-järgult kasutusele võtta.

Süsteem võimaldab päästeteenistustel saada juba sündmuskohale sõites teavet sõiduki ja õnnetuse kohta. Sõltuvalt olukorrast ning tehnilisest võimekusest võivad päästjad näha sõitjate arvu, turvapatjade ja turvavööde seisundit, avatud uksi, aku temperatuuri ning kõrgepingesüsteemi olekut.

Eriti väärtuslikuks võib selline lahendus osutuda elektriautode avariides, kus päästjad peavad arvestama kõrgepingekomponentide ja võimaliku akukahjustusega.

Mercedes-Benzi järgmine väljakutse on muuta need andmed päästeteenistustele tegelikult kättesaadavaks eri riikides. Euroopa turul sõltub lahenduse praktiline väärtus sellest, kui kiiresti suudavad kohalikud häirekeskused ja päästeteenistused uue andmevahetusega ühilduda.