Euroopa autoturg sügiseses hoos, Eesti jätkuvalt pidurdusrajal

Euroopa Liidu uute sõiduautode müük näitas septembris korralikku tõusu, justkui oleks turg end pärast mitut käänulist aastat taas käima tõmmanud. Ühe kuu jooksul registreeriti liidus 888 672 uut autot, mis tähendas 10-protsendilist kasvu võrreldes mulluse septembriga. Ka üheksa kuu koondnäitajad tõusid esimest korda pärast pikka pausi plussi: müük kasvas 0,9% ja ületas kaheksa miljoni piiri.

Kui mõni aasta tagasi oli elektriautode osakaal marginaalne, siis nüüd liigub pilt üha kindlamalt pistikute suunas. Elektriautode müük kasvas aastaga 20%, hübriidid võtsid juurde 15,9% ja pistikhübriidid tegid lausa 65,4-protsendise hüppe. Üheksa kuu lõikes on hübriidid tõusnud turu liidriks, moodustades 34,7% kõigist uutest müükidest, bensiinimootoriga autod hõivasid 27,7%, elektriautod 16,1%.

See tähendab, et Euroopa autoostja mõtleb üha rohkem elektriarve ja laadimiskaabli, mitte kütusepumba kaudu.

Turu taastumise veduriteks olid Saksamaa (+12,8%) ja Hispaania (+16,4%), samas kui Prantsusmaal ja Itaalias püsis kasv tagasihoidlikum, kuid siiski positiivne, vastavalt 1% ja 4,2%.

Balti riikides aga käis asi nagu turboga: Lätis müüdi 48,5% rohkem uusi sõiduautosid kui mullu, Leedus 46,9%. Sellist tempot võiks kadestada isegi Saksamaa.

Kontrasti mõttes jäi Eesti autoturg jätkuvalt vinduma. Kohalikud ostjad hoiavad rahakoti nööri pingul ja uute autode müük ei taha hoogu võtta. Kõrged hinnad, ebakindel majandus ja elektriautode taristu aeglane areng hoiavad ostutuhinat madalal.

Euroopa autoturu kasv septembris annab märku stabiliseerumisest, kuid mitte veel täiemahulisest taastumisest. Ostjad liiguvad üha enam elektrifitseeritud segmentidesse, samas jääb bensiinimootor endiselt oluliseks kompromissiks hinna ja kättesaadavuse tõttu. Eesti mahajäämus peegeldab pigem väikese turu tundlikkust majanduslanguse ja laenukalliduse suhtes kui autode atraktiivsuse puudumist. Euroopa liigub edasi, meie aga otsime veel käiku, mis mootorit päriselt käivitaks.