Prantsusmaa ja Hispaania ei toeta sisepõlemismootorite keelu edasilükkamist Euroopas

Euroopa sisepõlemismootorite keeldu ei tohi revideerida, kuulutasid Prantsusmaa ja Hispaania ühises pöördumises Euroopa Komisjonile. Mõlema riigi valitsused rõhutasid, et 2035. aasta piirang on keskkonnasihtide saavutamiseks vältimatu ja selle leevendamiseks juba tehtud miljardilised investeeringud arendavad elektrilist liikuvust.

Saadetud kiri kinnitab, et Pariis ja Madrid seisavad kindlalt rohepöörde kursil. Riigid hoiatasid, et iga katse avada uuesti arutelu sisepõlemismootorite pikendamise üle murendab usaldust Euroopa kliimapoliitika vastu ja lükkab edasi teekonna süsinikuneutraalsuse suunas, mis peaks täituma aastaks 2050.

Prantsusmaa ja Hispaania tõrjuvad ka ideed tagasipöördumisest pistikhübriidide poole, mida mitmed riigid viimastel kuudel on kompromissina välja pakkunud. Nende hinnangul tähendaks see sammu tagasi, mitte edasi. Samas möönavad mõlemad valitsused, et üleminek täielikult elektrilistele sõidukitele tekitab Euroopa autotööstusele tõsiseid raskusi ning vajab tugevat toetusmehhanismi. Nad pakuvad välja täpselt sihitud stiimuleid tootjatele, et need jätkaksid investeeringuid elektriautode arendusse, mitte ei loobuks neist tururaskuste tõttu.

Tüli Euroopas süveneb

Erimeelsused liikuvuse tuleviku üle jagavad Euroopa riike üha selgemalt kaheks leeriks. Itaalia, Slovakkia ja Saksamaa on viimasel ajal väljendanud sügavat rahulolematust elektrifitseerimise tempo üle. Nende väitel nõudlus elektriautode järele ei kasva, tootmine on kallis ja surve tööhõivele suur. Mitmed autotootjad kärbivad investeeringuid ja otsivad võimalusi, kuidas säilitada kasumlikkus ilma massiliste koondamisteta.

Seadus ja tegelikkus

Uus Euroopa seaduseelnõu, mis kinnitab sisepõlemismootoriga autode müügikeelu 2035. aastast, peaks avalikustatama 2025. aasta lõpuks. Seni jätkavad suuremad tootjad kaheparadigmalist poliitikat, hoides valikus nii elektri- kui bensiinimudeleid, et vastata eri turgude ootustele. Isegi Ferrari, kes valmistab oma esimest elektriautot, ei kavatse loobuda legendaarsetest V-mootoritest.

Prantsusmaa ja Hispaania seisukohad näitavad, et rohepöörde poliitika ei ole enam ainult ökoloogiline küsimus, vaid Euroopa sisene strateegiline jõudemonstratsioon. Ühed tahavad kindlustada kliimaeesmärkide saavutamist iga hinna eest, teised kardavad kaotada tööstusliku konkurentsivõime. 2035. aasta keeld on muutumas proovikiviks, mis näitab, kas Euroopa suudab ühendada keskkonnateadlikkuse ja majandusliku reaalsuse või jaguneb see kaheks maailmaks, kus ühed investeerivad tulevikku ja teised klammerduvad möödunusse.